|
Tähistamaks eestlaste suurpagemise kaheksakümnendat aastapäeva võttis seitse MTÜ August Gailiti sünnikodu seltsi esindajat ette reisi Örebrosse Rootsis, sest ka kirjanikul ja tema perel tuli põgenemine üle Läänemere ette võtta. Stockholmis liitus Örebrosse siirduva seltskonnaga ka Gailiti tütretütar Eva Lindström. Kirjaniku kalmule Örebo Põhjakalmistul asetati mälestuskimp ning kaks kalmuküünalt, sest samas puhkab ka kirjaniku abikaasa kunagine Vanemuise operetilaulja Elvi Nander-Gailit.  MTÜ esindus August ja Elvi Gailiti kalmul Örebro Põhjakalmistul Pärast kalmistut külastati Örebros ka August Gailiti viimast elupaika Ormesta mõisakompleksis, kus valmisid ka kirjaniku paguluse aegsed teosed. Eva Lindström näitas ka maja, kus tema vanaema Örebros elas peale kirjaniku surma. „Kahjuks ei olnud mul vanaisa Augustiga võimalik kohtuda, sest sündisin mõned aastad peale tema surma,“ rääkis Lindström. „Kuid vanaema Elvi hellust ja hoolt mäletan ma väga hästi. Aga mu ema jutustas mulle ja mu õele väga palju vanaisa Augustist ja tema olulisest rollist eesti kirjanduses. Tean veel, et mu vanaisa ja vanaema tegelikult soovinuks puhata Eestimaa mullas.“  Örebro lähistel Ormesta mõisahoone trepil, kus oli August Gailiti viimane elukoht Tagasiteel võttis reisiseltskonna vastu Stockholmi Eesti Maja tegevjuht Taave Sööt Vahermägi, kes vahendas ka kogemusi seoses väliseesti kultuuritegelaste ümbermatmisega Eestisse. Omaltpoolt jättis August Gailiti sünnikodu selts Stockholmi Eesti Majja maha mitu Sangastet ja selle väljapaistvaid isikuid tutvustavat trükist.  Kohtumisel Stockholmi Eesti Majas sealsete töötajatega August Gailiti kalmu külastust toetas Otepää Vallavalitsus. Avamine toimus 13. septembril 2024 aadressil Kaupmehe 8, kus kirjanik elas aastatel 1934-1944. Näitleja Pääru Oja luges algatuseks ette katkendi Gailiti romaanist Ekke Moor, Maarja Vaino Tallinna Kirjanduskeskusest andis ülevaate Gailiti elust-olust mälestustahvli saanud hoones. Rainer Kuutma August Gailiti sünnikodu seltsist meenutas kirjaniku 100. sünniaastapäeval jaanuaris 1991 toimunud mälestustahvli avamist Kuiksillal Sangaste kandis Valgamaal, kuhu perenaine Svetlana Oper ootab Gailitist huvitatuid külla. Peale mälestustahvli avamist toimus samas hoones Jaanus Vaiksoo ja Maarja Vaino meeleolukas vestlus Gailitist inimesena. Mälestustahvli avamine oli Kirjandustänava festivali eelsündmuseks.  |
