​August Gailiti sünnikodu selts külastas oma nimikirjaniku kalmu

Tähistamaks eestlaste suurpagemise kaheksakümnendat aastapäeva võttis seitse MTÜ
August Gailiti sünnikodu seltsi esindajat ette reisi Örebrosse Rootsis, sest ka kirjanikul ja
tema perel tuli põgenemine üle Läänemere ette võtta.
Stockholmis liitus Örebrosse siirduva seltskonnaga ka Gailiti tütretütar Eva Lindström. Kirjaniku kalmule Örebo Põhjakalmistul asetati mälestuskimp ning kaks kalmuküünalt, sest samas puhkab ka kirjaniku abikaasa
kunagine Vanemuise operetilaulja Elvi Nander-Gailit.

MTÜ esindus August ja Elvi Gailiti kalmul Örebro Põhjakalmistul

Pärast kalmistut külastati Örebros ka August Gailiti viimast elupaika Ormesta mõisakompleksis, kus valmisid ka kirjaniku paguluse aegsed teosed. Eva Lindström näitas ka maja, kus tema vanaema Örebros elas peale kirjaniku surma. „Kahjuks ei olnud mul vanaisa Augustiga võimalik kohtuda, sest sündisin mõned aastad peale tema surma,“ rääkis Lindström. „Kuid vanaema Elvi hellust ja hoolt mäletan ma väga hästi. Aga mu ema jutustas mulle ja mu õele väga palju vanaisa Augustist ja tema olulisest rollist eesti kirjanduses. Tean
veel, et mu vanaisa ja vanaema tegelikult soovinuks puhata Eestimaa mullas.“

Örebro lähistel Ormesta mõisahoone trepil, kus oli August Gailiti viimane elukoht

Tagasiteel võttis reisiseltskonna vastu Stockholmi Eesti Maja tegevjuht Taave Sööt Vahermägi, kes vahendas ka kogemusi seoses väliseesti kultuuritegelaste ümbermatmisega Eestisse. Omaltpoolt jättis August Gailiti sünnikodu selts Stockholmi Eesti Majja maha mitu Sangastet ja selle väljapaistvaid isikuid tutvustavat trükist.

Kohtumisel Stockholmi Eesti Majas sealsete töötajatega

​August Gailiti kalmu külastust toetas Otepää Vallavalitsus.