Sugulased meenutasid lossis tuntud kirjameest

Aset leidis ka ettelugemisvõistlus, kus panid end teiste seas proovile Priimetsa kooli õpilased. Esikoha võitis katkendi «Toomas Nipernaadist» esitanud 7.b klassi noormees Viktor Tsõs (paremal). Lisaks teda esindas kooli Mark Anissimov, mõlema õpetaja oli Reet Karbik. Foto: Sirje Lemmik

Laupäeval kogunesid Sangaste lossi kirjandushuvilised ning kirjanik August Gailiti sugulased, et meenutada läheduses Kuiksillal sündinud ja kasvanud kirjamehe elu ja loomingut.«August Gailit oli minu vanaonu – vanaema vend. Ta oli esimene Eesti kirjanik, keda mina teadvustasin ning kelle raamatuid hakkasin kodus varakult lugema,» rääkis tuntud näitleja ja lavastaja Ago-Endrik Kerge.
Galiti 100. sünniaastapäevaks 1991. aastal jõudis Vanemuise teatri, mille kunstiline juht Kerge tollal oli, lavale kirjaniku teose «Kas mäletad, mu arm» ainetel valminud lavatükk. «Vaatajateni toodi nostalgiline mälestus Eesti Vabariigi ajast. Märkimist väärib, et minu vanaonugi oli poolteist aastat Vanemuise teatris kunstiline juht,» meenutas Kerge.
Kerge täditütar Terje Põder meenutas vanaonu kui sentimentaalse hingega meest, kes lustaka naeru ja tihtipeale salvavate repliikide taha peitis oma tundelise hinge. «Kuigi olime Ago-Endrikuga 20aastased, kui Gailit 1960. aastal suri, ei ole me teda isiklikult kohanud, kuna meid lahutas «raudne eesriie». Isiklikke mälestusi meil temast pole, kõik meenutused on saadud teiste inimeste või tema teoste kaudu.»
Põdra arvates iseloomustas Gailitit kõige tabavamalt sõber Henrik Visnapuu, kes on öelnud: «Esialgu oli Gailit Eesti rahvale vaid tavaliselt pikem mees (1.98), kes lasi kuulda oma üleolevat lustakat naeru. Mis selle naeru, millega ta varjas oma sentimentaalset ja õrna hinge, taga peitus, seda teavad vaid üksikud.»
Kirjanik olevat olnud väga tagasihoidlik ja talle ei olevat meeldinud, kui temast palju kõneldi. «Tuleb rääkida nendest väärtustest, mis inimene on loonud – mitte inimesest,» olevat ta öelnud.
«Oma emalt sain teada, et kuigi Gailit ning tema õed-vennad valdasid ka eesti, saksa ja vene keelt, armastasid nad omavahel suhelda läti keeles. Meie peres enam läti keelt ei räägitud, kuid lätikeelsed laulud õpetati lastele selgeks küll,» rääkis Põder. Tema sõnul on eesti-läti päritolu suguvõsa liikmed väga kokkuhoidvad ja seda tänaseni – üksteist abistatakse ja toetatakse.
Põder ja Kerge kutsusid rahvast üles tema teoseid avastama, neid lugema ja väärtustama. Gailiti järeltulija Aili ja tema tütarde elukäigust rääkis Terje Põdra tütar Ingrid Kormašov.
Galiti teoste ettelugemisvõistlusel astus rahva ette viis noort Valga Priimetsa koolist, Keeni põhikoolist ja Tsirguliina keskkoolist. Põhikooliastmes tunnistas kuueliikmeline žürii tublimaks Viktor Tsõsi Valga Priimetsa koolist ning gümnasistidest Meri Liis Kirsi Tsirguliinast. «Mulle meeldis Viktori julge, vaba, hea diktsiooni ja ilmekusega etteaste,» kiitis Kerge noormeest, kelle juhendaja oli õpetaja Reet Karbik.
Kõik etlejad pälvisid tunnuskirja, mille kujundasid Tsirguliina keskkooli õpilased, ja kinkekoti. Katkendiga Siiri Põldsaare loodud ja lavastatud etendusest «Nipernaadi» astusid rahva ette MTÜ Kungla ja segakoor Rõõm.
Väljas oli ka näitus Gailiti loomingust. Kõigil kohaletulnutel oli hea võimalus tutvuda lossiga. Sangaste ja Tõlliste vallavalituse toel teoks saanud ettevõtmist juhtis Margus Möll.
Toimunuga tähistati August Georg Gailiti 125. sünniaastapäeva, mis oli 9. jaanuaril.


Sirje Lemmik, Valgamaalane

---