August Georg Gailit (9. jaanuar 1891 - 5. november 1960) oli novellist ja romaanikirjanik. Ta sündis läti või liivi päritolu ehitusmeistri pojana Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Hiljem, 1895. aastast, oli tema noorpõlvekoduks Laatre mõis Tartumaa edelanurgas, kus ka üles kasvas.
Alates 1899. aastast õppis Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, seejärel 1905-1908 Tartu linnakoolis, mis jäi lõpetamata. Aastatel 1907-1911 täiendas end Tartus eratunde võttes, samuti käis professor Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguil. 1911-1914. aastal tegutses ajakirjanikuna Riias, seejärel sõjakorrespondendina. Ajakirjanikuna jätkas 1916-1917. aastal Tallinna Teatajas ja 1918. aastal Tartus Postimehe toimetuses.
Aastatel 1922-1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning pärast seda tegutses kutselise kirjanikuna Tartus. Alates aastast 1923 oli Eesti Kirjanike Liidus, vaheajaga 1929-1934.
1932. aastast oli Gailit abielus näitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.
Aastatel 1932-1934 oli ta Vanemuise teatri direktor. 1934-1944 elas kirjanikuna Tallinnas.
Gailit põgenes 1944. aasta septembris koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähedal asuv Ormesta mõis. Seal jätkas ta kirjanduslikku tegevust kuni oma surmani.
August Gailit on maetud Örebro Põhjakalmistule, kuhu püstitati mälestuskivi (E. Raudsepp). Samuti on mälestustahvel sünnikohas Kuiksillal.
O. Kruus, H. Puhvel. Eesti kirjanike leksikon. - Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 87-89.
Alates 1899. aastast õppis Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, seejärel 1905-1908 Tartu linnakoolis, mis jäi lõpetamata. Aastatel 1907-1911 täiendas end Tartus eratunde võttes, samuti käis professor Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguil. 1911-1914. aastal tegutses ajakirjanikuna Riias, seejärel sõjakorrespondendina. Ajakirjanikuna jätkas 1916-1917. aastal Tallinna Teatajas ja 1918. aastal Tartus Postimehe toimetuses.
Aastatel 1922-1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning pärast seda tegutses kutselise kirjanikuna Tartus. Alates aastast 1923 oli Eesti Kirjanike Liidus, vaheajaga 1929-1934.
1932. aastast oli Gailit abielus näitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.
Aastatel 1932-1934 oli ta Vanemuise teatri direktor. 1934-1944 elas kirjanikuna Tallinnas.
Gailit põgenes 1944. aasta septembris koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähedal asuv Ormesta mõis. Seal jätkas ta kirjanduslikku tegevust kuni oma surmani.
August Gailit on maetud Örebro Põhjakalmistule, kuhu püstitati mälestuskivi (E. Raudsepp). Samuti on mälestustahvel sünnikohas Kuiksillal.
O. Kruus, H. Puhvel. Eesti kirjanike leksikon. - Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 87-89.
