Tähistamaks eestlaste suurpagemise kaheksakümnendat aastapäeva võttis seitse MTÜ August Gailiti sünnikodu seltsi esindajat ette reisi Örebrosse Rootsis, sest ka kirjanikul ja tema perel tuli põgenemine üle Läänemere ette võtta. Stockholmis liitus Örebrosse siirduva seltskonnaga ka Gailiti tütretütar Eva Lindström. Kirjaniku kalmule Örebo Põhjakalmistul asetati mälestuskimp ning kaks kalmuküünalt, sest samas puhkab ka kirjaniku abikaasa kunagine Vanemuise operetilaulja Elvi Nander-Gailit. Pärast kalmistut külastati Örebros ka August Gailiti viimast elupaika Ormesta mõisakompleksis, kus valmisid ka kirjaniku paguluse aegsed teosed. Eva Lindström näitas ka maja, kus tema vanaema Örebros elas peale kirjaniku surma. „Kahjuks ei olnud mul vanaisa Augustiga võimalik kohtuda, sest sündisin mõned aastad peale tema surma,“ rääkis Lindström. „Kuid vanaema Elvi hellust ja hoolt mäletan ma väga hästi. Aga mu ema jutustas mulle ja mu õele väga palju vanaisa Augustist ja tema olulisest rollist eesti kirjanduses. Tean veel, et mu vanaisa ja vanaema tegelikult soovinuks puhata Eestimaa mullas.“ Tagasiteel võttis reisiseltskonna vastu Stockholmi Eesti Maja tegevjuht Taave Sööt Vahermägi, kes vahendas ka kogemusi seoses väliseesti kultuuritegelaste ümbermatmisega Eestisse. Omaltpoolt jättis August Gailiti sünnikodu selts Stockholmi Eesti Majja maha mitu Sangastet ja selle väljapaistvaid isikuid tutvustavat trükist. August Gailiti kalmu külastust toetas Otepää Vallavalitsus. Avamine toimus 13. septembril 2024 aadressil Kaupmehe 8, kus kirjanik elas aastatel 1934-1944.
Näitleja Pääru Oja luges algatuseks ette katkendi Gailiti romaanist Ekke Moor, Maarja Vaino Tallinna Kirjanduskeskusest andis ülevaate Gailiti elust-olust mälestustahvli saanud hoones. Rainer Kuutma August Gailiti sünnikodu seltsist meenutas kirjaniku 100. sünniaastapäeval jaanuaris 1991 toimunud mälestustahvli avamist Kuiksillal Sangaste kandis Valgamaal, kuhu perenaine Svetlana Oper ootab Gailitist huvitatuid külla. Peale mälestustahvli avamist toimus samas hoones Jaanus Vaiksoo ja Maarja Vaino meeleolukas vestlus Gailitist inimesena. Mälestustahvli avamine oli Kirjandustänava festivali eelsündmuseks. Kui Sangastes avati mälestuspink August Gailitile siis anti juba teada ka plaanist valmistada mälestuspink Nursis tema vanematele vendadele Karlile ja Ernstile. Nursi kooli 295. aastapäevaks tehti see mõte teoks ja viidi läbi ametlik pingi avamine. Nursi koolis õppisid ka August Gailiti kaks vennapoega ja kaks vennatütart.
August Gailiti sõbrad ja tema loomingu austajad kogunesid 24.juunil Sangaste raamatukogus. Trotsiti kuuma ilma ja kõrvetavat päikest, sest päev oli meie jaoks väga eriline. Tänu MTÜ August Gailiti sünnikodu seltsile, lahketele annetajatele ja kuldsete kätega Sangaste meestele avasime meie oma kirjanikule mälestuspingi. Aitäh kõigile lahketele annetajatele, ilma kelleta oleks plaan teostamata jäänud! Aitäh Svetlanale Operile, Rainer Kuutmale suure panuse eest! Suur, suur aitäh pingimeistritele Priit Areng ja Karli Oja! Aitäh Tanel Meiel ja Koidu Ahk! Aitäh Otepää vallavalitsusele toetuse eest! Ning suur, suur aitäh kõigile kohalolijatele ja neile, kes küll pika vahemaa või muude toimetamiste pärast tulla ei saanud, kuid oma lahked tervitused saatsid! Igati väärikas pink ootab nüüd kenasti Sangaste raamatukogu ees, kutsudes puhke ja mõtisklus hetkele. Vaade rohelusse ja kirikule loob meeleolu. Oli suur rõõm eile näha paljusid seda juba kasutamas ning nii mõnigi oli õhtusel ajal seda vaatamas käinud. Pimedal ajal pakub pink ka üllatust, seega nautige valgete suveööde soojust ning minge uudistama! Olla alati uus ja mitte korduda, elada läbi oma südame kõik tuksed, oma hinge kõik sopid. Olla fantasöör ja luua nagu Jumal ei millestki midagi! (“Ekke Moor”, 1941) MTÜ August Gailiti sünnikodu selts sai osaliseks meelde jäävas elamuses, kui külastas "Karge mere" etendust 8.mai õhtul Valga Kultuuri ja Huvialakeskuses. Kohtusime ka lavastaja Elar Vahteriga ja jäime samale pildile ka näitlejatega
August Gailiti sünnikodu seltsi külastas sel nädalavahetusel kirjaniku sünnikohas Kuiksilla talus kirjastuse SINISUKK juht Marie Edala. Sinisukk andis hiljuti välja Gailiti romaani „Ekke Moor“ kordustrüki. Edala esitas kogunenud kirjaniku austajatele huvitava analüüsi kahest August Gailiti loomingu tegelaskujust Toomas Nipernaadist ja Ekke Moorist. Tähelepanu jätkus ka autori suhtumisele religiooni rahvuste eripärale. Kui Gailit alustas tööd „Ekke Mooriga“ vabas Eestis, siis kirjutamise ajal toimusid traagilised poliitilised muutused – baasidelepingu aeg ja Nõukogude okupatsioon ning ilmus romaan juba Saksa okupatsiooni tingimustes.
Kohtumist Marie Edalaga toetas Otepää vald Kõik August Gailiti sõbrad juba teavad seda, et 9. jaanuaril tuleb võtta suund Kuiksillale. Nimelt on armastatud kirjaniku sünnipäev ning hea Gailiti sünnikodu elanik ja hingehoidja Sveta ootab juba lookas laua ja sooja südamega.
August Gailiti sünnikodu selts tähistas ka sel aastal traditsioone silmas pidades kirjaniku 133. sünniaastapäeva. Sel korral tehti lähemalt tutvust Gailiti triloogia "Kas mäletad mu arm?" teise osaga ning Ene Leevi pihtimuse ja sellega seotud intriigiga. Oli tore seda kuulata ning kuuldu üle arutleda. Uudse asjana saime esimest korda teha MTÜ August Gailiti sünnikodu seltsi esimesest tegevusaastast ülevaate ja kokkuvõtte ning loomulikult pidasime plaane nii lähitulevikuks, kui kaugemale vaadates. Aitäh Svetale kutsumast ja tulijatele tulemast ja olemast! Sünnikodu selts viis endises Nursi koolimajas läbi kirjaniku vendade Karl Ja Ernst Gailiti ning nende järeltulijate meenutusürituse. Uuno Ojala andis ülevaate Nursi veskite ajaloost ning Rainer Kuutma rääkis vendade Gailitite ja nende perede käekäigust. Karl ja Ernst Gailit alustasid oma veskimehe elu riigistatud Vastse-Nursi vesiveski rentnikena 1920ndate aastate alguses. Veski osteti välja 1932. aastal. Vennad pidid veskist loobuma Nõukogude võimu sunnil 1947. aasta jaanuaris. 1949. aasta küüditamisest pääses Karli perekond, sest ta oli Nursist lahkunud ning tema ning ta abikaasa asukohta Valgas küüditajad ei teadnud. Ernsti viieliikmeline perekond pidi aga Siberi tee ette võtma. Küüditamata jäi ainult üks tütardest, kes sel saatuslikul ööl juhtumisi kodus ei viibinud. Nursi veski ehitati ümber hüdroelektrijaamaks, mis töötas 1957. aastani. Tänaseks on Nursi veskist järgi vaid paisjärv ja hoonete kivimüüride varemed. Kohal oli üle 50 huvilise. Nende seas oli August Gailiti sünnikodu seltsi liikmed, Võru ja Valga maakondade genealoogia seltsi liikmed, Sangaste ja Nursi kohalikud elanikud ning korraldajate rõõmuks ka Karl ja Ernst Gailiti lapselapsed oma peredega. Rainer Kuutma Kohaletulnud pärast endises Nursi koolimajas aset võtnud ettekandeid Koos külastati ka Nursi veski varemeid Järgnevalt on võimalik jälgida selle päeva ettekandeid mis võtsid aset Nursi endises koolmajas ja Nursi varemete ees: Your browser does not support viewing this document. Click here to download the document. Your browser does not support viewing this document. Click here to download the document. Üritust toetasid Otepää ja Rõuge vallavalitsused ning Nursi ja Sangaste raamatukogud
Fotod: Kenter Kalbri Päevakaja on võimalik lugeda ka Lõuna-Eesti Postimehest Novelliauhinna laureaadiks valis žürii sel aastal Katariina Libe ja tema novelli “Enesetapja”. Suur rõõm oli tänasel pidulikul sündmusel autoriga kohtuda ja anda üle auhind – skulptor Jaak Soansi loodud Nipernaadi kuju, mis on koopia Säde pargis kõrguvast skulptuurist. Auhinna andis üle Valga vallavanem Monika Rogenbaum. Auhinnatud teos võlus just musta huumori ja meisterliku sõnakasutusega. Žürii tööd juhtinud kirjandusteadlase, õpetaja ja kirjanik Jaanus Vaiksoo hinnangul on Katariina Libe „Enesetapja“ suurepärane klassikalise novelli näide: napp stiil, täpne sõnastus; lugu, mis lõpeb puändiga. Sümpaatselt mõjub tema sõnul ka autori must huumor ja eluterve ellusuhtumine. “Kriitiline Gailit oleks novelli kindlasti nautinud,” leiab Vaiksoo. „Soome novellikirjanik Raija Siekkinen (1953-2004) on võrrelnud novelli veetilgaga: veetilk on väike, teda hoiab koos pindpinevus, aga ta peegeldab oma pinnal tohutult palju. Ka meisterlikult kirjutatud novell on kokkusurutud tihe tekst, mille vähestel lehekülgedel peegeldub elu kogu oma panoraamsuses. Selliste tekstide hulka kuulub ka Katariina Libe „Enesetapja“, mis on suurepärane novelli näide: nauditav ja napp stiil, täpne sõnastus ning klassikalisele novellile omane puänt. Inetuse esteetika, mis ka Gailiti noorpõlve loomingus sageli tooni annab, muutub käesolevas novellis meisterliku sõna läbi lugemisnaudinguks. Lõpetuseks tahaksin parafraseerida Katariina Libe novelli lõpulauset: August Gailiti novelliauhinna žürii tänab kirjanik Katariina Libe selle poole tunni vabaduse eest, mille „Enesetapja“ lugemine meile kinkinud oli.“ Jaanus Vaiksoo õnnitlusest, mille luges kohapeal ette žürii liige Tiina Lall Sündmusele oli kohale kutsutud ka Nipernaadi kuju looja Jaak Soans, kellelt kirjandushuvilised kuulsid miniloengut “Skulpturaalsed jalajäljed Valgas“ Suurepärast elamust pakkus pärimusmuusik Koidu Ahk, kes pakkus kuulamiseks tuntud lugusid ja ka omaloomingut akordionil. Emotsionaalselt võeti vastu filmist Nipernaadi tuntud Ernst Enno sõnade ja Eduard Tubina viisiga “Rändaja õhtulaul”, mille Koidu esitas hoopis omamoodi – rahvalikus seades. Žürisse kuulusid peale Jaanus Vaiksoo veel Valga Vallavalitsuse esindajana Tiina Lall, keskraamatukogu lugejate esindajana Endla Schasmin, MTÜ August Gailiti Sünnikodu Seltsi esindajana Heili Kalbri ja Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp.
Valitud lõigud Valga Keskraamatukogu koduleheküljelt Kogu tekst loetav siit Sangaste Kultuurimajas kohtusid August Gailiti loomingu austajad Eesti lipu päeval kultuuriloolase Enn Lillemetsaga, kes rääkis kolmekümnendate aastate Gailitist inimese ja kirjanikuna ning tema karjäärist nii kunstikool Pallase kui ka Vanemuise direktorina. Gailiti tõsiseim kutsumus oli tollal ja ka hiljem siiski kirjaniku amet. Üllatuskülalisena oli kohal 2022. aastal ilmunud raamatu "August Gailit. Lahtiste allikate poole" autor Aivar Kull. Üritusel olid ka muusikalised etteasted. Vanemuise Seltsi meesansambel WanSel esitas kolmekümnendate aastate populaarseid laule. Ametlikule osale järgnes meeleolukas vestlusring. Svetlana Oper Enn Lillemets rääkimas Gailiti püsimatutest Tartu ettevõtmistest Aivar Kull tutvustas kuidas Gailiti monograafia kirjutamine möödus Ajastutruu meeleolu tõi Meesansambel WanSel Ürituse korraldas MTÜ August Gailiti sünnikodu selts ja seda toetas Otepää vald. Jäädvustused: Heili Kalbri (1, 2, 4) ja Svetlana Oper (3, 5) |
Arhiiv
September 2024
|