 August Gailiti sõbrad ja tema loomingu austajad kogunesid 24.juunil Sangaste raamatukogus. Trotsiti kuuma ilma ja kõrvetavat päikest, sest päev oli meie jaoks väga eriline. Tänu MTÜ August Gailiti sünnikodu seltsile, lahketele annetajatele ja kuldsete kätega Sangaste meestele avasime meie oma kirjanikule mälestuspingi. Aitäh kõigile lahketele annetajatele, ilma kelleta oleks plaan teostamata jäänud! Aitäh Svetlanale Operile, Rainer Kuutmale suure panuse eest! Suur, suur aitäh pingimeistritele Priit Areng ja Karli Oja! Aitäh Tanel Meiel ja Koidu Ahk! Aitäh Otepää vallavalitsusele toetuse eest! Ning suur, suur aitäh kõigile kohalolijatele ja neile, kes küll pika vahemaa või muude toimetamiste pärast tulla ei saanud, kuid oma lahked tervitused saatsid! Igati väärikas pink ootab nüüd kenasti Sangaste raamatukogu ees, kutsudes puhke ja mõtisklus hetkele. Vaade rohelusse ja kirikule loob meeleolu. Oli suur rõõm eile näha paljusid seda juba kasutamas ning nii mõnigi oli õhtusel ajal seda vaatamas käinud. Pimedal ajal pakub pink ka üllatust, seega nautige valgete suveööde soojust ning minge uudistama! Olla alati uus ja mitte korduda, elada läbi oma südame kõik tuksed, oma hinge kõik sopid. Olla fantasöör ja luua nagu Jumal ei millestki midagi! (“Ekke Moor”, 1941) August Gailiti sünnikodu seltsi külastas sel nädalavahetusel kirjaniku sünnikohas Kuiksilla talus kirjastuse SINISUKK juht Marie Edala. Sinisukk andis hiljuti välja Gailiti romaani „Ekke Moor“ kordustrüki. Edala esitas kogunenud kirjaniku austajatele huvitava analüüsi kahest August Gailiti loomingu tegelaskujust Toomas Nipernaadist ja Ekke Moorist. Tähelepanu jätkus ka autori suhtumisele religiooni rahvuste eripärale. Kui Gailit alustas tööd „Ekke Mooriga“ vabas Eestis, siis kirjutamise ajal toimusid traagilised poliitilised muutused – baasidelepingu aeg ja Nõukogude okupatsioon ning ilmus romaan juba Saksa okupatsiooni tingimustes. Kohtumist Marie Edalaga toetas Otepää vald   Kõik August Gailiti sõbrad juba teavad seda, et 9. jaanuaril tuleb võtta suund Kuiksillale. Nimelt on armastatud kirjaniku sünnipäev ning hea Gailiti sünnikodu elanik ja hingehoidja Sveta ootab juba lookas laua ja sooja südamega. August Gailiti sünnikodu selts tähistas ka sel aastal traditsioone silmas pidades kirjaniku 133. sünniaastapäeva. Sel korral tehti lähemalt tutvust Gailiti triloogia "Kas mäletad mu arm?" teise osaga ning Ene Leevi pihtimuse ja sellega seotud intriigiga. Oli tore seda kuulata ning kuuldu üle arutleda. Uudse asjana saime esimest korda teha MTÜ August Gailiti sünnikodu seltsi esimesest tegevusaastast ülevaate ja kokkuvõtte ning loomulikult pidasime plaane nii lähitulevikuks, kui kaugemale vaadates. Aitäh Svetale kutsumast ja tulijatele tulemast ja olemast!  Sünnikodu selts viis endises Nursi koolimajas läbi kirjaniku vendade Karl Ja Ernst Gailiti ning nende järeltulijate meenutusürituse. Uuno Ojala andis ülevaate Nursi veskite ajaloost ning Rainer Kuutma rääkis vendade Gailitite ja nende perede käekäigust. Karl ja Ernst Gailit alustasid oma veskimehe elu riigistatud Vastse-Nursi vesiveski rentnikena 1920ndate aastate alguses. Veski osteti välja 1932. aastal. Vennad pidid veskist loobuma Nõukogude võimu sunnil 1947. aasta jaanuaris. 1949. aasta küüditamisest pääses Karli perekond, sest ta oli Nursist lahkunud ning tema ning ta abikaasa asukohta Valgas küüditajad ei teadnud. Ernsti viieliikmeline perekond pidi aga Siberi tee ette võtma. Küüditamata jäi ainult üks tütardest, kes sel saatuslikul ööl juhtumisi kodus ei viibinud. Nursi veski ehitati ümber hüdroelektrijaamaks, mis töötas 1957. aastani. Tänaseks on Nursi veskist järgi vaid paisjärv ja hoonete kivimüüride varemed. Kohal oli üle 50 huvilise. Nende seas oli August Gailiti sünnikodu seltsi liikmed, Võru ja Valga maakondade genealoogia seltsi liikmed, Sangaste ja Nursi kohalikud elanikud ning korraldajate rõõmuks ka Karl ja Ernst Gailiti lapselapsed oma peredega. Rainer Kuutma  Kohaletulnud pärast endises Nursi koolimajas aset võtnud ettekandeid  Koos külastati ka Nursi veski varemeid
 Järgnevalt on võimalik jälgida selle päeva ettekandeid mis võtsid aset Nursi endises koolmajas ja Nursi varemete ees: Üritust toetasid Otepää ja Rõuge vallavalitsused ning Nursi ja Sangaste raamatukogud
Fotod: Kenter Kalbri Päevakaja on võimalik lugeda ka Lõuna-Eesti Postimehest Novelliauhinna laureaadiks valis žürii sel aastal Katariina Libe ja tema novelli “Enesetapja”. Suur rõõm oli tänasel pidulikul sündmusel autoriga kohtuda ja anda üle auhind – skulptor Jaak Soansi loodud Nipernaadi kuju, mis on koopia Säde pargis kõrguvast skulptuurist. Auhinna andis üle Valga vallavanem Monika Rogenbaum.  Katariina Libe auhinda vastuvõtmas Auhinnatud teos võlus just musta huumori ja meisterliku sõnakasutusega. Žürii tööd juhtinud kirjandusteadlase, õpetaja ja kirjanik Jaanus Vaiksoo hinnangul on Katariina Libe „Enesetapja“ suurepärane klassikalise novelli näide: napp stiil, täpne sõnastus; lugu, mis lõpeb puändiga. Sümpaatselt mõjub tema sõnul ka autori must huumor ja eluterve ellusuhtumine. “Kriitiline Gailit oleks novelli kindlasti nautinud,” leiab Vaiksoo. „Soome novellikirjanik Raija Siekkinen (1953-2004) on võrrelnud novelli veetilgaga: veetilk on väike, teda hoiab koos pindpinevus, aga ta peegeldab oma pinnal tohutult palju. Ka meisterlikult kirjutatud novell on kokkusurutud tihe tekst, mille vähestel lehekülgedel peegeldub elu kogu oma panoraamsuses. Selliste tekstide hulka kuulub ka Katariina Libe „Enesetapja“, mis on suurepärane novelli näide: nauditav ja napp stiil, täpne sõnastus ning klassikalisele novellile omane puänt. Inetuse esteetika, mis ka Gailiti noorpõlve loomingus sageli tooni annab, muutub käesolevas novellis meisterliku sõna läbi lugemisnaudinguks. Lõpetuseks tahaksin parafraseerida Katariina Libe novelli lõpulauset: August Gailiti novelliauhinna žürii tänab kirjanik Katariina Libe selle poole tunni vabaduse eest, mille „Enesetapja“ lugemine meile kinkinud oli.“ Jaanus Vaiksoo õnnitlusest, mille luges kohapeal ette žürii liige Tiina Lall Sündmusele oli kohale kutsutud ka Nipernaadi kuju looja Jaak Soans, kellelt kirjandushuvilised kuulsid miniloengut “Skulpturaalsed jalajäljed Valgas“  Koos skulptor Jaak Soansiga Suurepärast elamust pakkus pärimusmuusik Koidu Ahk, kes pakkus kuulamiseks tuntud lugusid ja ka omaloomingut akordionil. Emotsionaalselt võeti vastu filmist Nipernaadi tuntud Ernst Enno sõnade ja Eduard Tubina viisiga “Rändaja õhtulaul”, mille Koidu esitas hoopis omamoodi – rahvalikus seades.  Koidu Ahk esinemas Žürisse kuulusid peale Jaanus Vaiksoo veel Valga Vallavalitsuse esindajana Tiina Lall, keskraamatukogu lugejate esindajana Endla Schasmin, MTÜ August Gailiti Sünnikodu Seltsi esindajana Heili Kalbri ja Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp. Valitud lõigud Valga Keskraamatukogu koduleheküljelt Kogu tekst loetav siit    Sangaste Kultuurimajas kohtusid August Gailiti loomingu austajad Eesti lipu päeval kultuuriloolase Enn Lillemetsaga, kes rääkis kolmekümnendate aastate Gailitist inimese ja kirjanikuna ning tema karjäärist nii kunstikool Pallase kui ka Vanemuise direktorina. Gailiti tõsiseim kutsumus oli tollal ja ka hiljem siiski kirjaniku amet. Üllatuskülalisena oli kohal 2022. aastal ilmunud raamatu "August Gailit. Lahtiste allikate poole" autor Aivar Kull. Üritusel olid ka muusikalised etteasted. Vanemuise Seltsi meesansambel WanSel esitas kolmekümnendate aastate populaarseid laule. Ametlikule osale järgnes meeleolukas vestlusring. Svetlana Oper  Enn Lillemets rääkimas Gailiti püsimatutest Tartu ettevõtmistest  Aivar Kull tutvustas kuidas Gailiti monograafia kirjutamine möödus   Ajastutruu meeleolu tõi Meesansambel WanSel  Ürituse korraldas MTÜ August Gailiti sünnikodu selts ja seda toetas Otepää vald. Jäädvustused: Heili Kalbri (1, 2, 4) ja Svetlana Oper (3, 5) Kui kuuldus Urmas Lennuki uuest lavastusest „Nipernaaditalv” meieni jõudis, siis tekkis mõte, et läheks seda vaatama ikka kõik koos. Mõte tundus hea ning hakkasime tegutsema. Küll sai kaalutud, et mitu inimest kaasa tuleks ja ärevil südamega sai broneeritud 30 piletit ja tellitud buss. Üllatusi ikka jagub, sest paari päeva jooksul kogunes soovijate nimekirja nimesid aina juurde ja juurde ning nädala pärast oli seal 53 soovijat. Õnneks jagus pileteid kõigile. Olime küll kõik põnevil, et kuidas siis see kõigile tuntud Nipernaadi uues lavastuses vana mehena lavale tuleb ja oma nooruspõlve kallimatele külla läheb ning kuidas lavastaja Gailiti tegelased meieni toob. Emotsioon pahvatas positiivseks juba esimesel hetkel, sest kogu lava kujundus oli nii originaalne. Nagu nähtamatus tuules kergelt liikuvad kõrkjad, mille vahel vana paadisild ja ümber vesi. Taevas suur kollane täis kuu või hoopis päikeseratas ning nurmel seisev imetabane lehm. Ei ühtki liigset eset, iga raas sellest toetas lavastust täielikult. Nagu Toomas ise lavastuses ütles „Inimene peab tagasi vaatama. Kui inimene enam tagasi ei vaata, siis polegi ta inimene.” Lavastaja Urmas Lennuki „Nipernaaditalv” oli läbinisti tagasivaatav ja kõigile üllatuseks oli lavale toodud ka kirjanikuhärra ise. Omavahel pidevalt dialoogi pidanud Gailit ja Nipernaadi meenutasid olnut, kunagi välja öeldud lubadusi ja justkui otsisid rahu nii üksteisega või veel rohkem iseendaga. Ka kõik neli naist, Kati, Ello, Maret Vaa ja Katariina Jee, õhkasid igatsevalt oma nooruspõlve unistuste ja lootuste poole ning ilmselgelt olid kõik need aastad kandnud endas igatsust Nipernaadi järele. Igatahes oli etenduse lõpus tunne, et oleks ikka veel ja veel vaadanud.  Kogu A.Gailiti sünnikoduseltsi seltskond sai võimaluse koos lavastaja ja näitlejatega laval mälestuseks foto teha ning pärast seda suunduti kohtuma Nipernaadit mänginud Hannes Kaljujärvega. Kohvilauas oli võimalik omavahel värskeid elamusi jagada, kuulata Hannese muljeid Nipernaadi rollist ning A. Gailiti seltsi edasistest plaanidest. Põnevate kohtumisteni järgmisel korral, Heili Kalbri  Suur suur aitäh kõikidele osalejatele!
Suur tänu organiseerimise eest Svetlanale ja Rainerile ning rahalise toetuse eest Otepää vallavalitsusele ja Sangaste raamatukogule! Fotod: Marjana Lehepuu August Gailiti Kuiksilla sünnikodu perenaine Sveta Oper sai Otepää linna 87. aastapäeval kirjaniku loomingu au sees hoidmise eest Otepää medali. Palju õnne! Otepää valla medalid andsid üle Otepää vallavolikogu esimees Rein Pullerits ja vallavanem Jaanus Barkala. „Svetlana Oper töötab Keeni Põhikoolis vene keele õpetajana. Ta on Kuiksilla talu perenaine, mis on tuntud eesti kirjaniku August Gailiti sünnikodu. Õpetajaametit pidav Svetlana Oper on öelnud, et ta on erakordselt õnnelik inimene: elada oma lemmikkirjaniku sünnikodus on ju pea ennekuulmatu privileeg. Svetlana on pikki aastaid korraldanud August Gailiti sünnipäeval kirjaniku mälestuspäevi. Svetlana Oper on väsimatult hoolitsenud selle eest, et oskaksime uhkust tunda sellise suurmehe siit kandist pärinemise üle. Gailiti loomingu austajad kogunevad kokku ja loevad katkendeid tema loomingust ja arutlevad kirjaniku rolli üle Eesti kirjanduses. Samuti on sellistel kohtumistel Gailit endale juurde saanud uusi fänne. 2022. aasta detsembris asutati MTÜ August Gailiti sünnikodu, mis koondabki Gailiti-huvilisi nii Otepää kui ka Valga vallast.” Tekst uudisteportaalist Lõunaeestlane Lisa kajastuse koos galeriiga leiab Lõuna-Eesti Postimehest  August Gailiti sünnikodu selts tähistas meie unustamatu kirjaniku 132. sünniaastapäeva. Kuulasime koos raadio saatesarja "Loetud ja kirjutatud" lõike August Gailitist. Maarja Vaino ja Urmas Lennuki vestlus oli ülihuvitav ja mõtlema panev. Uurimusteose "August Gailit" autor Aivar Kull, kes meiega kohapeal liituda ei saanud saatis aga meilitsi südamliku tervituse. Suur tänu! "Loetud ja kirjutatud" saadet Gailitist saab järelkuulata siit Lisaks tasub lugeda Aivar Kulli Ajalootundi "August Gailit ja sõda"  Kargelt talvises õhtus on Kuiksillal kõigis akendes tuled, tavapäraselt rohkem sebimist ning Svetlanal rohkelt külalisi kohvilaua taga: Merlyn Oper, Ariko Oper, Tiia Pärnik, Liidia Saarmann, Ülle Vihm, Helju Hõbe, Rainer Kuutmaa ja Heili Kalbri. Õhus on tõsidust ja pidulikkust pooleks, sest just sel õhtul luuakse MTÜ August Gailiti Sünnikodu Selts! Seda mõtet on pikalt peetud ja soojendatud ning kõigi suureks rõõmuks saab see lõpuks teoks. Aitäh Svetlana Operile ja Rainer Kuutmaale eestvedamise eest ning edu loodud MTÜ tegevusele!  "Moodustasime August Gailiti sünnikodu seltsi. Kirjanik August Gailit (1891-1960) sündis Valgamaal Sangaste lossi lähedal Kuiksillal. Üks tema nimekamaid kirjanduslikke kangelasi on vagabond Toomas Nipernaadi, kelle elurõõmu väljendav kuju asub Valgas Säde pargis. Gailit ise lahkus Eestist 1944. aasta sügisel põgenikuna Rootsi ja tema põrm puhkab Örebro kalmistul"
Rainer Kuutma |
