 August Gailiti 130. sünniaastapäeva tähistamiseks kogunesid tema loomingu austajad Sangaste lossi ballisaali. Külalisteks olid eesti kirjandusteadlane ja kriitik Janika Kronberg ning eesti näitleja ja lavastaja Karl Laumets. Sangaste lossis meenutati Eesti kirjanduse üht kõige vastuolulisemat ja mitmekülgsemat esindajat August Gailitit, kes nägi ilmavalgust lossi lähistel asuvas Kuiksilla talus. Selle eest, et mälestus Gailitist Valgamaal ikka haljas püsiks, hoolitseb sealsamas Kuiksillal elav õpetaja Svetlana Oper. Enda sõnul ta on erakordselt õnnelik inimene: elada oma lemmikkirjaniku sünnikodus on ju pea ennekuulmatu privileeg. Nagu tõdes Otepää vallavalitsuse kultuurispetsialist Valdur Sepp, on Oper väsimatult hoolitsenud selle eest, et oskaksime uhkust tunda sellise suurmehe siit kandist pärinemise üle. Kuna jaanuar on ka Galiti sünnikuu, on tema loomingu austajad juba aastaid just siis Kuiksillal kokku saanud. Loetud on katkendeid tema loomingust ja arutletud tema rolli üle Eesti kirjanduses. Samuti on sellistel kohtumistel Gailit endale juurde saanud uusi fänne. Näiteks Valga põhikooli õpetaja Rudo Lilleleht tõdes, et kuna tema noorusajal kirjanikust väga palju ei kõneldud, polnud ta varem tema loominguga kuigivõrd tuttav. Tänu kohtumistele Kuiksillal on temast aga saanud tõeline Gailiti teoste austaja. Et tänavu pole koroona tõttu väiksemates ruumides koosviibimisi pidada mõistlik, saidki umbes 30 Gailiti loomingu austajat sedapuhku kokku Sangaste lossis. Ajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg tõdes, et Gailitist rääkida pole sugugi kerge. „Ta oli väga mitmekülgne kirjanik ja seetõttu on ka tema loomingust tervikpilti luua päris keeruline.” Ka Gailiti eluloolistes andmetes on siiani valgeid laike. „Näiteks ei teata lõpuni isegi seda, mida ja kuidas ta õppiski,” tõi Kronberg näite. „Selles mõttes on ta omamoodi müstiline mees.” Üks on aga selge: Gailit oli värvikas isiksus ja ehk isegi kõige värvikam Valgamaalt võrsunud kirjamees üldse. Oma otsekoheste väljaütlemistega põhjustas ta omaaegsetes kirjandusringkondades omajagu skandaale. Näiteks on ta korduvalt arvustanud Tammsaaret, tema pamflett „Sinises tualetis daam” nuhtleb aga halastamatult ja väga isiklikult Marie Underit. „Nagu näha, võib ka tänane klatš olla saja pärast kultuurilugu,” tõdes Kronberg Gailiti väljaütlemiste põhjal. Gailiti teravaid väljaütlemisi said kuulda ka Sangaste lossi kogunenud. Nimelt luges Vanemuise teatri näitleja ja lavastaja Karl Laumets ette katkendeid Gailiti kirjadest ja teistest kirjutistest, muu hulgas sellestsamast „Sinises tualetis daamist”. Samas avaldus näiteks Gailiti ja tantsija Ella Ilbaku kirjavahetuses ka kirjanikuhärra pehmem pool. (Postimees. "Kultuurmüstilise kirjaniku loomingu austajad kohtusid lossis", Jaan Rapp, tegevtoimetaja 10. jaanuar 2021)
August Gailiti 129. sünniaastapäev toimus seekord Sangaste Mõisa Ringtallis. Aastapäeva tähistatakse juba traditsiooniks kujunenud Gailiti loomingu ettelugemisega. Seekord kuulasime katkendeid novellikogumikust "Viimne romantik". Ettelugejateks Rudo Lillemets, Rando Undrus, Madis Gross ja Rainer Kuutma. Kohal oli palju kirjanik Gailiti loomingu huvilisi.  9. jaanuaril tähistati August Gailiti sünnikodus kirjaniku 128. sünniaastapäeva. Gailiti sünnipäeva tähistamine tema sünnikodus, väga hubases õhkkonnas ja väga sõbraliku majaperenaise Svetlana lahkel kutsel on kujunenud juba aastaid vahvaks traditsiooniks. Sellel aastal loeti ette romaani “Karge meri”. Õhtu jooksul sai kuulata ja arutleda raamatu üle. Jagada oma mõtteid ja muljeid romaani ning kirjaniku kohta. 2019. aasta kokkusaamine oli eelmistest aastatest pisut erilisem. Selle aasta üritust aitas korraldada Catharina Undrus koos Keeni Põhikooliga. Sünnipäeva tähistamisest võttis osa ka tuntud muusik, näitleja ja teatrilavastaja Peeter Volkonski. Peeter Volkonskil on käsil projekti, kus loetakse Eesti kirjanike raamatutest katkendeid. Katkendite lugemist filmitakse ja videod lähevad Eesti Rahva Muuseumi kirjanike lugude kõrvale. Gailiti raamatust “Kas mäletad, mu arm?” luges katkendit Brandon Undrus. Kõlama jäi ka mõte, et Gailiti sünniaastapäeva korraldamisel kaasalöömine võiks kujuneda üheks Keeni Põhikooli traditsiooniks. Catharina Undrus 
|
  |    |
Eeva Nugis Valgamaalane 13. mai 2017
Kirjanduspäeval „Noored anded ja August Gailiti vaimsuse hoidmine” leidis taas omaniku Jaak Soansi loodud Nipernaadi kuju, mille sai Maimu Berg novelli „Hitler Mustjalas” eest.
Gailiti novelliauhinna žürii esimees Janika Kronberg selgitas Valga kultuuri- ja huvialakeskuses, et võidunovell on nii tema kui lugejate hinnangul väga fantaasiarikas ning omab Gailiti loominguga palju ühiseid jooni. Valga linnapea Kalev Härk sõnas Maimu Bergile auhinda üle andes, et nii tänapäevasest kui kirjandusklassikast tuleks leida veel rohkem kuldaväärt ütlusi ning pärleid.
„Mul on au, et alates tänasest on minu nimel seos Gailitiga,“ ütles kirjanik Maimu Berg.
Gailiti nimeline novelliauhind leidis omaniku juba viiendat korda. See määratakse eesti autorile kõige gailitlikuma novelli eest, kus on kas fantaasiarikkust, seiklushimulisi ja romantilisi tegelasi, maaliline kujutamislaad või on novellil lüüriline alatoon. Sel aastal auhinnati 2015. või 2016. aastal esmatrükis ilmunud novelli.
Žürii liikme, Valga keskraamatukogu direktori Endla Schasmini sõnul esitati tänavu auhinnale kokku seitse novelli seitsmelt autorilt. Peale Kronbergi ja Schasmini kuulusid žüriisse Valga linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Hele Heletäht ning lugejate esindajad, kirjandushuvilised Evi Koop ning Ester Liinak.
Kirjanduspäeval lugesid oma luulet Valgamaa noored poeedid Aleksejs Kazins, Anastasija Leontjeva, Merili Treufeldt, Mark Anissimov ning Janne Hunt. Tõrva gümnaasiumi noorte teatritrupp Pigilind esitas näidendi „Meie valitsus“. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengiduo Priks & Sakrits andis väikese kontserdi.
Kirjanduspäeval „Noored anded ja August Gailiti vaimsuse hoidmine” leidis taas omaniku Jaak Soansi loodud Nipernaadi kuju, mille sai Maimu Berg novelli „Hitler Mustjalas” eest.
Gailiti novelliauhinna žürii esimees Janika Kronberg selgitas Valga kultuuri- ja huvialakeskuses, et võidunovell on nii tema kui lugejate hinnangul väga fantaasiarikas ning omab Gailiti loominguga palju ühiseid jooni. Valga linnapea Kalev Härk sõnas Maimu Bergile auhinda üle andes, et nii tänapäevasest kui kirjandusklassikast tuleks leida veel rohkem kuldaväärt ütlusi ning pärleid.
„Mul on au, et alates tänasest on minu nimel seos Gailitiga,“ ütles kirjanik Maimu Berg.
Gailiti nimeline novelliauhind leidis omaniku juba viiendat korda. See määratakse eesti autorile kõige gailitlikuma novelli eest, kus on kas fantaasiarikkust, seiklushimulisi ja romantilisi tegelasi, maaliline kujutamislaad või on novellil lüüriline alatoon. Sel aastal auhinnati 2015. või 2016. aastal esmatrükis ilmunud novelli.
Žürii liikme, Valga keskraamatukogu direktori Endla Schasmini sõnul esitati tänavu auhinnale kokku seitse novelli seitsmelt autorilt. Peale Kronbergi ja Schasmini kuulusid žüriisse Valga linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Hele Heletäht ning lugejate esindajad, kirjandushuvilised Evi Koop ning Ester Liinak.
Kirjanduspäeval lugesid oma luulet Valgamaa noored poeedid Aleksejs Kazins, Anastasija Leontjeva, Merili Treufeldt, Mark Anissimov ning Janne Hunt. Tõrva gümnaasiumi noorte teatritrupp Pigilind esitas näidendi „Meie valitsus“. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengiduo Priks & Sakrits andis väikese kontserdi.
9. jaanuaril kogunes taas Kuiksillale seltskond kirjandushuvilisi. Tähistati August Gailiti 126. sünniaastapäeva.
Eelnevatel kokkusaamistel on põhirõhk olnud Gailiti loomingul - näiteks 125. sünniaastapäeval kuulati katkendeid romaanist: "Kas mäletad, mu arm?".
Seekord loeti ette katkendeid August Gailiti novelliauhinna pälvinud kirjanike loomingust. Ettelugejateks Marika Troon, Rudo Lillemets, Sille Roomets ja Rando Undrus.
Kuulajatele tutvustati põgusalt auhinnatud novellide autoreid - saadud teadmised olid abiks viktoriiniküsimuste lahendamisel. Küsimused koostas Valga Keskraamatukogu virtuaalnäituse põhjal Ülle Vihm. Pilte videvikutunnist
Eelnevatel kokkusaamistel on põhirõhk olnud Gailiti loomingul - näiteks 125. sünniaastapäeval kuulati katkendeid romaanist: "Kas mäletad, mu arm?".
Seekord loeti ette katkendeid August Gailiti novelliauhinna pälvinud kirjanike loomingust. Ettelugejateks Marika Troon, Rudo Lillemets, Sille Roomets ja Rando Undrus.
Kuulajatele tutvustati põgusalt auhinnatud novellide autoreid - saadud teadmised olid abiks viktoriiniküsimuste lahendamisel. Küsimused koostas Valga Keskraamatukogu virtuaalnäituse põhjal Ülle Vihm. Pilte videvikutunnist
Aset leidis ka ettelugemisvõistlus, kus panid end teiste seas proovile Priimetsa kooli õpilased. Esikoha võitis katkendi «Toomas Nipernaadist» esitanud 7.b klassi noormees Viktor Tsõs (paremal). Lisaks teda esindas kooli Mark Anissimov, mõlema õpetaja oli Reet Karbik. Foto: Sirje Lemmik Laupäeval kogunesid Sangaste lossi kirjandushuvilised ning kirjanik August Gailiti sugulased, et meenutada läheduses Kuiksillal sündinud ja kasvanud kirjamehe elu ja loomingut.«August Gailit oli minu vanaonu – vanaema vend. Ta oli esimene Eesti kirjanik, keda mina teadvustasin ning kelle raamatuid hakkasin kodus varakult lugema,» rääkis tuntud näitleja ja lavastaja Ago-Endrik Kerge.
Galiti 100. sünniaastapäevaks 1991. aastal jõudis Vanemuise teatri, mille kunstiline juht Kerge tollal oli, lavale kirjaniku teose «Kas mäletad, mu arm» ainetel valminud lavatükk. «Vaatajateni toodi nostalgiline mälestus Eesti Vabariigi ajast. Märkimist väärib, et minu vanaonugi oli poolteist aastat Vanemuise teatris kunstiline juht,» meenutas Kerge.
Kerge täditütar Terje Põder meenutas vanaonu kui sentimentaalse hingega meest, kes lustaka naeru ja tihtipeale salvavate repliikide taha peitis oma tundelise hinge. «Kuigi olime Ago-Endrikuga 20aastased, kui Gailit 1960. aastal suri, ei ole me teda isiklikult kohanud, kuna meid lahutas «raudne eesriie». Isiklikke mälestusi meil temast pole, kõik meenutused on saadud teiste inimeste või tema teoste kaudu.»
Põdra arvates iseloomustas Gailitit kõige tabavamalt sõber Henrik Visnapuu, kes on öelnud: «Esialgu oli Gailit Eesti rahvale vaid tavaliselt pikem mees (1.98), kes lasi kuulda oma üleolevat lustakat naeru. Mis selle naeru, millega ta varjas oma sentimentaalset ja õrna hinge, taga peitus, seda teavad vaid üksikud.»
Kirjanik olevat olnud väga tagasihoidlik ja talle ei olevat meeldinud, kui temast palju kõneldi. «Tuleb rääkida nendest väärtustest, mis inimene on loonud – mitte inimesest,» olevat ta öelnud.
«Oma emalt sain teada, et kuigi Gailit ning tema õed-vennad valdasid ka eesti, saksa ja vene keelt, armastasid nad omavahel suhelda läti keeles. Meie peres enam läti keelt ei räägitud, kuid lätikeelsed laulud õpetati lastele selgeks küll,» rääkis Põder. Tema sõnul on eesti-läti päritolu suguvõsa liikmed väga kokkuhoidvad ja seda tänaseni – üksteist abistatakse ja toetatakse.
Põder ja Kerge kutsusid rahvast üles tema teoseid avastama, neid lugema ja väärtustama. Gailiti järeltulija Aili ja tema tütarde elukäigust rääkis Terje Põdra tütar Ingrid Kormašov.
Galiti teoste ettelugemisvõistlusel astus rahva ette viis noort Valga Priimetsa koolist, Keeni põhikoolist ja Tsirguliina keskkoolist. Põhikooliastmes tunnistas kuueliikmeline žürii tublimaks Viktor Tsõsi Valga Priimetsa koolist ning gümnasistidest Meri Liis Kirsi Tsirguliinast. «Mulle meeldis Viktori julge, vaba, hea diktsiooni ja ilmekusega etteaste,» kiitis Kerge noormeest, kelle juhendaja oli õpetaja Reet Karbik.
Kõik etlejad pälvisid tunnuskirja, mille kujundasid Tsirguliina keskkooli õpilased, ja kinkekoti. Katkendiga Siiri Põldsaare loodud ja lavastatud etendusest «Nipernaadi» astusid rahva ette MTÜ Kungla ja segakoor Rõõm.
Väljas oli ka näitus Gailiti loomingust. Kõigil kohaletulnutel oli hea võimalus tutvuda lossiga. Sangaste ja Tõlliste vallavalituse toel teoks saanud ettevõtmist juhtis Margus Möll.
Toimunuga tähistati August Georg Gailiti 125. sünniaastapäeva, mis oli 9. jaanuaril.
Sirje Lemmik, Valgamaalane
Galiti 100. sünniaastapäevaks 1991. aastal jõudis Vanemuise teatri, mille kunstiline juht Kerge tollal oli, lavale kirjaniku teose «Kas mäletad, mu arm» ainetel valminud lavatükk. «Vaatajateni toodi nostalgiline mälestus Eesti Vabariigi ajast. Märkimist väärib, et minu vanaonugi oli poolteist aastat Vanemuise teatris kunstiline juht,» meenutas Kerge.
Kerge täditütar Terje Põder meenutas vanaonu kui sentimentaalse hingega meest, kes lustaka naeru ja tihtipeale salvavate repliikide taha peitis oma tundelise hinge. «Kuigi olime Ago-Endrikuga 20aastased, kui Gailit 1960. aastal suri, ei ole me teda isiklikult kohanud, kuna meid lahutas «raudne eesriie». Isiklikke mälestusi meil temast pole, kõik meenutused on saadud teiste inimeste või tema teoste kaudu.»
Põdra arvates iseloomustas Gailitit kõige tabavamalt sõber Henrik Visnapuu, kes on öelnud: «Esialgu oli Gailit Eesti rahvale vaid tavaliselt pikem mees (1.98), kes lasi kuulda oma üleolevat lustakat naeru. Mis selle naeru, millega ta varjas oma sentimentaalset ja õrna hinge, taga peitus, seda teavad vaid üksikud.»
Kirjanik olevat olnud väga tagasihoidlik ja talle ei olevat meeldinud, kui temast palju kõneldi. «Tuleb rääkida nendest väärtustest, mis inimene on loonud – mitte inimesest,» olevat ta öelnud.
«Oma emalt sain teada, et kuigi Gailit ning tema õed-vennad valdasid ka eesti, saksa ja vene keelt, armastasid nad omavahel suhelda läti keeles. Meie peres enam läti keelt ei räägitud, kuid lätikeelsed laulud õpetati lastele selgeks küll,» rääkis Põder. Tema sõnul on eesti-läti päritolu suguvõsa liikmed väga kokkuhoidvad ja seda tänaseni – üksteist abistatakse ja toetatakse.
Põder ja Kerge kutsusid rahvast üles tema teoseid avastama, neid lugema ja väärtustama. Gailiti järeltulija Aili ja tema tütarde elukäigust rääkis Terje Põdra tütar Ingrid Kormašov.
Galiti teoste ettelugemisvõistlusel astus rahva ette viis noort Valga Priimetsa koolist, Keeni põhikoolist ja Tsirguliina keskkoolist. Põhikooliastmes tunnistas kuueliikmeline žürii tublimaks Viktor Tsõsi Valga Priimetsa koolist ning gümnasistidest Meri Liis Kirsi Tsirguliinast. «Mulle meeldis Viktori julge, vaba, hea diktsiooni ja ilmekusega etteaste,» kiitis Kerge noormeest, kelle juhendaja oli õpetaja Reet Karbik.
Kõik etlejad pälvisid tunnuskirja, mille kujundasid Tsirguliina keskkooli õpilased, ja kinkekoti. Katkendiga Siiri Põldsaare loodud ja lavastatud etendusest «Nipernaadi» astusid rahva ette MTÜ Kungla ja segakoor Rõõm.
Väljas oli ka näitus Gailiti loomingust. Kõigil kohaletulnutel oli hea võimalus tutvuda lossiga. Sangaste ja Tõlliste vallavalituse toel teoks saanud ettevõtmist juhtis Margus Möll.
Toimunuga tähistati August Georg Gailiti 125. sünniaastapäeva, mis oli 9. jaanuaril.
Sirje Lemmik, Valgamaalane
Ragnar Kond: http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/58cbf881-f994-4b62-ade9-227c206f37ec/valgamaal-sangaste-lossis-tahistati-august-gailiti-sunniaastapaeva
Kirjanik August Gailitit tuldi tema 125. sünniaastapäeva puhul meenutama Valgamaale Sangaste lossi, mille lähedal Kuiksillal asub kirjaniku sünnikodu.
August Gailiti sugulase, tuntud lavastaja ja näitleja Ago-Endrik Kerge sõnul on onu Autsil, nagu teda pereringis kutsuti, väärikas ja omapärane koht eesti kirjanike seas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kerge meenutas, et küllap on ta lapsena Gailiti põlvel istunud. Onu Auts oli esimene, keda ta kirjanikuna teadvustas. Kerge vanaema oli Gailiti vanem õde.
"Tallinnas Kosel asub üks maja, mis kuulus minu vanaema õele ehk Gailiti õele. Seal kohtusid tihtipeale kirjanikud Tammsaare, Gailit ja selle perekonnapea nimi oli advokaat Rein Eilaser. Tema abikaasa Anna oli August Gailiti teine õde. Minu vanaema Paula oli vanem õde," rääkis Kerge.
Valgas, kus August Gailit on elanud ja õppinud, antakse välja tema nimelist novelliauhinda.
Kirjanik August Gailitit tuldi tema 125. sünniaastapäeva puhul meenutama Valgamaale Sangaste lossi, mille lähedal Kuiksillal asub kirjaniku sünnikodu.
August Gailiti sugulase, tuntud lavastaja ja näitleja Ago-Endrik Kerge sõnul on onu Autsil, nagu teda pereringis kutsuti, väärikas ja omapärane koht eesti kirjanike seas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kerge meenutas, et küllap on ta lapsena Gailiti põlvel istunud. Onu Auts oli esimene, keda ta kirjanikuna teadvustas. Kerge vanaema oli Gailiti vanem õde.
"Tallinnas Kosel asub üks maja, mis kuulus minu vanaema õele ehk Gailiti õele. Seal kohtusid tihtipeale kirjanikud Tammsaare, Gailit ja selle perekonnapea nimi oli advokaat Rein Eilaser. Tema abikaasa Anna oli August Gailiti teine õde. Minu vanaema Paula oli vanem õde," rääkis Kerge.
Valgas, kus August Gailit on elanud ja õppinud, antakse välja tema nimelist novelliauhinda.
Sangaste loss eksklusiivne ja kaunis paik. Homme on sinna oodatud aga kõik Gailiti loomingu austajad ja teised kultuurilembelised inimesed.
Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane
Avaldatud 22.01.2016
Möödas on ajad, kui võõrasema Tuhkatriinule selgeks tegi: tema pärisosa on köök ja koristamine ning kui kõik tööd tehtud, võib ta vaid lossiaknast kaeda, kuidas pidu sees keeb. Homme hõivavad heast kirjandusest, muusikast ja näitemängust lugu pidajad maakonna ehk kõige uhkema ehitise – Sangaste lossi.
Sel moel saab uhke punkti Valgamaalt pärit kirjaniku August Gailiti 125. sünniaastapäeva pidustused tema sünnimaakonnas.
Ka peokoha valik pole juhuslik. «1880. aastatel tuli Gailiti ehitusmeistrist isa – samuti August – Sangaste kanti. Loss oli juba valmis, tema tegi teadaolevalt puusepatööd abihoonetes: ehitas karjalautu ja talle. Rukkikrahv Berg andis talle elupaigaks lossi lähedal asuva Kuiksilla kõrtsihoone,» rääkis kirjaniku pärandi hoidja Svetlana Oper, kes praegu kirjaniku sünnikodus elab.
Kuigi dokumentaalset tõestust sellele, et August Gailit täna täpselt 125 aastat tagasi just Kuiksillal sündis, pole senini õnnestunud leida, ei ole selles Operi sõnul vähimatki kahtlust. «Kirjaniku vend Karl Gailit andis Valga muuseumile oma mälestused ja seal on ta seda kinnitanud.»
Homme saab lossis teoks õpilaste ettelugemisvõistluse lõppvoor, millele eelnes koolidesisene konkurss. «Lõppvoorus võtab mõõtu viis õpilast: kaks Valga Priimetsa põhikoolist, kaks Tsirguliina keskkoolist ja üks Keeni põhikoolist,» rääkis Oper. Valga õpilaste juhendaja on tema sõnul Reet Karbik, Tsirguliina omadel Ülle Vihm ning Marika Troon ja Keeni põhikooli õppuril Maire Roio.
Esinevad Kungla muusikalitrupp ja segakoor Rõõm. «Kanname ette teise vaatuse Siiri Põldsaare muusikalist »Nipernaadi«. Lisame ka teisi Nipernaadi-teemalisi etteasteid: kõigi autor on Põldsaar. Esitame seda kõike August Gailiti auks,» rääkis Rõõmu dirigent Sirje Päss.
Külla on kutsutud kirjaniku sugulased Ago-Endrik Kerge ja Terje Põder. Sirje Päss tunnistas, et kuulsa lavastaja Kerge kohalolek tekitab näitlejatele kahtlemata lisapinget ja kohustust oma rolle välja mängida. «Meie oskused on ju nii-öelda rohujuure tasandil: me ei julge endid isegi harrastusnäitlejateks pidada.»
Kindlust, et kõik siiski õnnestub, lisab näitlejatele-lauljatele Pässa sõnul aga see, et akustiline peaproov lossis läks hästi korda.
Jaan Rapp, tegevtoimetaja
jaan.rapp(at)ajaleht.ee
Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane
Avaldatud 22.01.2016
Möödas on ajad, kui võõrasema Tuhkatriinule selgeks tegi: tema pärisosa on köök ja koristamine ning kui kõik tööd tehtud, võib ta vaid lossiaknast kaeda, kuidas pidu sees keeb. Homme hõivavad heast kirjandusest, muusikast ja näitemängust lugu pidajad maakonna ehk kõige uhkema ehitise – Sangaste lossi.
Sel moel saab uhke punkti Valgamaalt pärit kirjaniku August Gailiti 125. sünniaastapäeva pidustused tema sünnimaakonnas.
Ka peokoha valik pole juhuslik. «1880. aastatel tuli Gailiti ehitusmeistrist isa – samuti August – Sangaste kanti. Loss oli juba valmis, tema tegi teadaolevalt puusepatööd abihoonetes: ehitas karjalautu ja talle. Rukkikrahv Berg andis talle elupaigaks lossi lähedal asuva Kuiksilla kõrtsihoone,» rääkis kirjaniku pärandi hoidja Svetlana Oper, kes praegu kirjaniku sünnikodus elab.
Kuigi dokumentaalset tõestust sellele, et August Gailit täna täpselt 125 aastat tagasi just Kuiksillal sündis, pole senini õnnestunud leida, ei ole selles Operi sõnul vähimatki kahtlust. «Kirjaniku vend Karl Gailit andis Valga muuseumile oma mälestused ja seal on ta seda kinnitanud.»
Homme saab lossis teoks õpilaste ettelugemisvõistluse lõppvoor, millele eelnes koolidesisene konkurss. «Lõppvoorus võtab mõõtu viis õpilast: kaks Valga Priimetsa põhikoolist, kaks Tsirguliina keskkoolist ja üks Keeni põhikoolist,» rääkis Oper. Valga õpilaste juhendaja on tema sõnul Reet Karbik, Tsirguliina omadel Ülle Vihm ning Marika Troon ja Keeni põhikooli õppuril Maire Roio.
Esinevad Kungla muusikalitrupp ja segakoor Rõõm. «Kanname ette teise vaatuse Siiri Põldsaare muusikalist »Nipernaadi«. Lisame ka teisi Nipernaadi-teemalisi etteasteid: kõigi autor on Põldsaar. Esitame seda kõike August Gailiti auks,» rääkis Rõõmu dirigent Sirje Päss.
Külla on kutsutud kirjaniku sugulased Ago-Endrik Kerge ja Terje Põder. Sirje Päss tunnistas, et kuulsa lavastaja Kerge kohalolek tekitab näitlejatele kahtlemata lisapinget ja kohustust oma rolle välja mängida. «Meie oskused on ju nii-öelda rohujuure tasandil: me ei julge endid isegi harrastusnäitlejateks pidada.»
Kindlust, et kõik siiski õnnestub, lisab näitlejatele-lauljatele Pässa sõnul aga see, et akustiline peaproov lossis läks hästi korda.
Jaan Rapp, tegevtoimetaja
jaan.rapp(at)ajaleht.ee
19. jaanuaril loeti raamatukogus ette August Gailiti tekste.
Aitäh kõikidele ettelugejatele: Triin Talvik, Krista Zõhtsõk, Mariis Fuchs, Reelika Lugu, Ruthanne Kern, Janne Hunt, Annaliisa Bettler, Meri Liis Kirs, Eliis Karm ja Veiko Leegiste. Aitäh juhendajatele: õpetajad Marika Troon ja Üle Vihm ning tänusõnad žürii liikmetele Ene-Mall Vernik-Tuubel ja õpetaja Svetlana Oper.
Žürii ühisel otsusel esindavad 23. jaanuaril, Sangaste lossis maakondlikul ettelugemisvõistlusel Tsirguliina Keskkooli Janne Hunt ja Meri Liis Kirs.
Aitäh kõikidele ettelugejatele: Triin Talvik, Krista Zõhtsõk, Mariis Fuchs, Reelika Lugu, Ruthanne Kern, Janne Hunt, Annaliisa Bettler, Meri Liis Kirs, Eliis Karm ja Veiko Leegiste. Aitäh juhendajatele: õpetajad Marika Troon ja Üle Vihm ning tänusõnad žürii liikmetele Ene-Mall Vernik-Tuubel ja õpetaja Svetlana Oper.
Žürii ühisel otsusel esindavad 23. jaanuaril, Sangaste lossis maakondlikul ettelugemisvõistlusel Tsirguliina Keskkooli Janne Hunt ja Meri Liis Kirs.
