|
Meie MTÜ tänavusuvine suurem ettevõtmine viis 16 Valgamaa Gailiti fänni Tallinnasse, kus meiega liitus kirjaniku õetütre tütretütar Ingrid Kormašov. Ingrid aitas meil kokku panna tegevuskava ning oli heaks teejuhiks. Mahtusime ära nelja sõiduautosse, sest eraldi bussi tellimine oleks liiga kalliks läinud. Esimeseks külastuskohaks oli Underi ja Tuglase Muuseum Nõmmel. Ka nemad nagu Gailitki olid Siuru rühmituse liikmed. Meid võttis vastu väga hea giid, kes ligemale tunnijooksul jutustas majast ja selle elanikest väga huvitavalt. Saime omal käelgi majas ja selle ümbruses ringi vaadata. Lõunat käisime söömas Järve Keskuses toitlustuskompleksis nimega Amps. Edasi sõitsime Gailitite elukoha juurde Tallinnas aadressil Kaupmehe 8. Siin elasid Gailitid aastatel 1934-1944 ja just siin lahkuti Eestimaalt 1944. aasta septembris Rootsi. August Gailiti abikaasa koos tütrega lahkusid siiski kaks nädalat varem. Kirjaniku enda lahkumine toimus rohkem tema kolleegi August Mälgu initsiatiivil. Edasi viis tee meid Tallinna Metsakalmistule, kuhu 2025. aasta 9. jaanuaril sängitati August ja Elvy Gailit ümber. Külastasime ka Gailiti suure sõbra Henrik Visnapuu kalmu ning Sveta viis liiled ka Friedebert Tuglase kalmule. Õhtul jõudsime oma Valgamaa kodudesse tagasi. Lisatud: Ülevaatevideod külastusest 31.07.2026 ja Gailitite lahkumisest kodumaalt.  Kui seni olid meie MTÜ asutajaliikmete üldkoosolekud toimunud koos August Gailiti sünniaastapäeva tähistamisega, siis kirjaniku sünnijuubeli tõttu ei mahtunud üldkoosolek kuidagi selle tähtsündmuse suurejoonelisse programmi. Seega pidime korraldama eraldi ürituse ja see toimus kaunil õunapuude õitsemise ajal. MTÜ asutajaliikmed ongi jäänud pildile Kuiksilla talus õunapuu all.  August Gailiti 135. sünniaastapäeva tähistamist Sangastes kajastatakse Lõuna-Eesti Postimehe 13. jaanuari 2026 numbris nii. Gailiti austajad tähistasid kirjaniku 135. sünniaastapäeva Sangaste kultuurimajja kogunes pühapäeval üle poolesaja August Gailiti loomingu austaja nii kaugemalt kui lähedalt. Saal oli täis elevust, sest külla olid tulnud teiste seas ka mitu Gailiti loomingusse põhjalikult süvenenud isikut. Pärast August Gailiti sünnikodu perenaise Svetlana Operi tervitust kohale saabunutele said sõna kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja lavastaja Margus Kasterpalu. Mõlemad olid osalised Valhalla luuleteatri lavastatud kirjandusliku rühmituse Siuru teemalistes etendustes nii 1985. aastal kui ka nelikümmend aastat hiljem, 2025. aasta sügisel. Kiho kehastas nendes etendustes Augus Gailitit ja Kasterpalu Friedebert Tuglast. Peale nende kuulusid 1917. aastal loodud Siuru kirjanduslikku rühmitusse Marie Under, Artur Adson, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu. Sangaste kultuurimajja tulnute seas kõlas ka mõte, et möödunudaastase Siuru sügise versiooni võiks tänavu veelgi korrata. Hoopis huvitava nurga alt vaatles kokkusaamisel Gailiti loomingut 20. sajandi alguse Eesti ulmeantoloogia koostaja Tormi Ariva. Ta tõi välja noore August Gailiti kirjutatud novellid ja romaani «Purpurne surm», mis kindlasti jäävad teetähistena meie ulmekirjanduse läteteks. Huvitatud said endale soetada ka Ariva koostatud antoloogia «Kuumad allikad» koos autori pühendusega. Lõpetuseks jutustas Toomas Kiho, kuidas temast kui kunagisest Nõukogude Eesti koolipoisist sai Gailiti loomingu selline austaja, kes lausa hakkas end kirjanikuga samastama. Muusikaliste vahepaladega astus üles Puka meesansambel. Valga muuseum pani ürituse ajaks Sangaste kultuurimajas välja möödunud kevadel ja suvel muuseumis üleval olnud stendid, mis tutvustavad Sangaste lossi naabruses Kuiksilla talus sündinud Gailiti elukäiku ja loomingut. Need stendid jäävad mõneks ajaks huvilistele vaatamiseks välja ka Sangaste raamatukogus. Vaata ka väikest videokokkuvõtet! |
