|
14. novembril 2022 pärastlõunal, oma kõige kallimate lähedaste hoolest ja armastusest hoituna lahkus Växjös meie seast igaviku teele August Gailiti ja Elvi Vaher-Nanderi ainus tütar Aili-Viktooria Gailit-Lindström, (lähedate seas armsalt Aia). Tema ärasaatmine ja urni sängitamine toimus sama aasta 8. detsembril Stockholmi lähedal Lovö kirikust Drottningholmis. Kurb uudis koos kutsega saabus ka A.Gailiti sünnikodu perenaisele, kellega on alati head ja soojad suhted on olnud. Meid esindasid koos Ingrid Kormašoviga (August Gailiti õe tütretütre tütar) Svetlana Oper ja Rainer Kuutma. Südamlik kaastunne kõigi A.Gailiti sõprade poolt.     Väidetavalt oli August Gailit mees täis üllatusi ja üllatusi jagus ka selleks ürituseks. Korraldaja Svetlana Operi sõnul läks kõik nii nagu minema ei peaks. Keeruline aeg täis koroonaviiruse puhanguid, lugema kutsuti esinejad kellel polnud võimalik kohale tulla. Elukogenud inimesena see teda muidugi verest välja ei löönud ja lahendus oli kiirelt leitud. Kõigi suureks rõõmuks oli üllatuskülaliseks paljudele juba tuttav Janika Kronberg, kellelt kuulsime palju põnevat, nii Gailiti enda, kui ka teiste eesti kirjanduse suurkujude kohta. Suur suur aitäh Svetlana, tänu kellele üritus teoks sai ja Janikale tulemast! Heili Kalbri
 Ürituse toetajateks: Otepää Vallavalitsus, Sangaste raamatukogu, Sangaste Ringtall
Fotod jäädvustas: Kenter Kalbri Talvisel pärastlõuna kogunesid Gailiti loomingu austajad tema sünnikodus Kuikssillal ja veetsid aega koos Nipernaadiga. Tsirguliina raamatukoguhoidja Tiia Pärnik esitas põneva ettekande Toomas Nipernaadi prototüübi, rätsep Toomas Brauni kohta! Edasi toimus juba traditsiooniline Gailiti teoste katkendite ettelugemine. Sel korral oli valikus Toomas Nipernaadi romaanist lood „Parvepoisid”, „Toomas Nipernaadi” ja „Seeba kuninganna”, mida kandsid ette Rando Undrus , Rudo Lilleleht, Rainer Kuutma Aitäh teile, olete parimad Gailiti lugude ettelugejad ja Nipernaadi hingeelu tundjad! Svetlana Oper " Nipernaadi on eestlaste sümbol. Seepärast ei tarvitseks otsida talle sääraseid võrdlusi nagu eesti Don Quijote või eestlaste Per Gynt. Parem öelda kõige kohta, mis eestlaste jaoks inimlik, hea, ilus, rõõmus, vabadust ja armastust ülistav, lihtsalt - nipernaadilik." Jaanus Vaiksoo, Tallinna Ülikooli kirjanduse õppejõud Slaidiesitluse pildid: Valdur Sepp   August Gailiti 130. sünniaastapäeva tähistamiseks kogunesid tema loomingu austajad Sangaste lossi ballisaali. Külalisteks olid eesti kirjandusteadlane ja kriitik Janika Kronberg ning eesti näitleja ja lavastaja Karl Laumets. Sangaste lossis meenutati Eesti kirjanduse üht kõige vastuolulisemat ja mitmekülgsemat esindajat August Gailitit, kes nägi ilmavalgust lossi lähistel asuvas Kuiksilla talus. Selle eest, et mälestus Gailitist Valgamaal ikka haljas püsiks, hoolitseb sealsamas Kuiksillal elav õpetaja Svetlana Oper. Enda sõnul ta on erakordselt õnnelik inimene: elada oma lemmikkirjaniku sünnikodus on ju pea ennekuulmatu privileeg. Nagu tõdes Otepää vallavalitsuse kultuurispetsialist Valdur Sepp, on Oper väsimatult hoolitsenud selle eest, et oskaksime uhkust tunda sellise suurmehe siit kandist pärinemise üle. Kuna jaanuar on ka Galiti sünnikuu, on tema loomingu austajad juba aastaid just siis Kuiksillal kokku saanud. Loetud on katkendeid tema loomingust ja arutletud tema rolli üle Eesti kirjanduses. Samuti on sellistel kohtumistel Gailit endale juurde saanud uusi fänne. Näiteks Valga põhikooli õpetaja Rudo Lilleleht tõdes, et kuna tema noorusajal kirjanikust väga palju ei kõneldud, polnud ta varem tema loominguga kuigivõrd tuttav. Tänu kohtumistele Kuiksillal on temast aga saanud tõeline Gailiti teoste austaja. Et tänavu pole koroona tõttu väiksemates ruumides koosviibimisi pidada mõistlik, saidki umbes 30 Gailiti loomingu austajat sedapuhku kokku Sangaste lossis. Ajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg tõdes, et Gailitist rääkida pole sugugi kerge. „Ta oli väga mitmekülgne kirjanik ja seetõttu on ka tema loomingust tervikpilti luua päris keeruline.” Ka Gailiti eluloolistes andmetes on siiani valgeid laike. „Näiteks ei teata lõpuni isegi seda, mida ja kuidas ta õppiski,” tõi Kronberg näite. „Selles mõttes on ta omamoodi müstiline mees.” Üks on aga selge: Gailit oli värvikas isiksus ja ehk isegi kõige värvikam Valgamaalt võrsunud kirjamees üldse. Oma otsekoheste väljaütlemistega põhjustas ta omaaegsetes kirjandusringkondades omajagu skandaale. Näiteks on ta korduvalt arvustanud Tammsaaret, tema pamflett „Sinises tualetis daam” nuhtleb aga halastamatult ja väga isiklikult Marie Underit. „Nagu näha, võib ka tänane klatš olla saja pärast kultuurilugu,” tõdes Kronberg Gailiti väljaütlemiste põhjal. Gailiti teravaid väljaütlemisi said kuulda ka Sangaste lossi kogunenud. Nimelt luges Vanemuise teatri näitleja ja lavastaja Karl Laumets ette katkendeid Gailiti kirjadest ja teistest kirjutistest, muu hulgas sellestsamast „Sinises tualetis daamist”. Samas avaldus näiteks Gailiti ja tantsija Ella Ilbaku kirjavahetuses ka kirjanikuhärra pehmem pool. (Postimees. "Kultuurmüstilise kirjaniku loomingu austajad kohtusid lossis", Jaan Rapp, tegevtoimetaja 10. jaanuar 2021)
August Gailiti 129. sünniaastapäev toimus seekord Sangaste Mõisa Ringtallis. Aastapäeva tähistatakse juba traditsiooniks kujunenud Gailiti loomingu ettelugemisega. Seekord kuulasime katkendeid novellikogumikust "Viimne romantik". Ettelugejateks Rudo Lillemets, Rando Undrus, Madis Gross ja Rainer Kuutma. Kohal oli palju kirjanik Gailiti loomingu huvilisi.  9. jaanuaril tähistati August Gailiti sünnikodus kirjaniku 128. sünniaastapäeva. Gailiti sünnipäeva tähistamine tema sünnikodus, väga hubases õhkkonnas ja väga sõbraliku majaperenaise Svetlana lahkel kutsel on kujunenud juba aastaid vahvaks traditsiooniks. Sellel aastal loeti ette romaani “Karge meri”. Õhtu jooksul sai kuulata ja arutleda raamatu üle. Jagada oma mõtteid ja muljeid romaani ning kirjaniku kohta. 2019. aasta kokkusaamine oli eelmistest aastatest pisut erilisem. Selle aasta üritust aitas korraldada Catharina Undrus koos Keeni Põhikooliga. Sünnipäeva tähistamisest võttis osa ka tuntud muusik, näitleja ja teatrilavastaja Peeter Volkonski. Peeter Volkonskil on käsil projekti, kus loetakse Eesti kirjanike raamatutest katkendeid. Katkendite lugemist filmitakse ja videod lähevad Eesti Rahva Muuseumi kirjanike lugude kõrvale. Gailiti raamatust “Kas mäletad, mu arm?” luges katkendit Brandon Undrus. Kõlama jäi ka mõte, et Gailiti sünniaastapäeva korraldamisel kaasalöömine võiks kujuneda üheks Keeni Põhikooli traditsiooniks. Catharina Undrus 
|
  |    |
Eeva Nugis Valgamaalane 13. mai 2017
Kirjanduspäeval „Noored anded ja August Gailiti vaimsuse hoidmine” leidis taas omaniku Jaak Soansi loodud Nipernaadi kuju, mille sai Maimu Berg novelli „Hitler Mustjalas” eest.
Gailiti novelliauhinna žürii esimees Janika Kronberg selgitas Valga kultuuri- ja huvialakeskuses, et võidunovell on nii tema kui lugejate hinnangul väga fantaasiarikas ning omab Gailiti loominguga palju ühiseid jooni. Valga linnapea Kalev Härk sõnas Maimu Bergile auhinda üle andes, et nii tänapäevasest kui kirjandusklassikast tuleks leida veel rohkem kuldaväärt ütlusi ning pärleid.
„Mul on au, et alates tänasest on minu nimel seos Gailitiga,“ ütles kirjanik Maimu Berg.
Gailiti nimeline novelliauhind leidis omaniku juba viiendat korda. See määratakse eesti autorile kõige gailitlikuma novelli eest, kus on kas fantaasiarikkust, seiklushimulisi ja romantilisi tegelasi, maaliline kujutamislaad või on novellil lüüriline alatoon. Sel aastal auhinnati 2015. või 2016. aastal esmatrükis ilmunud novelli.
Žürii liikme, Valga keskraamatukogu direktori Endla Schasmini sõnul esitati tänavu auhinnale kokku seitse novelli seitsmelt autorilt. Peale Kronbergi ja Schasmini kuulusid žüriisse Valga linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Hele Heletäht ning lugejate esindajad, kirjandushuvilised Evi Koop ning Ester Liinak.
Kirjanduspäeval lugesid oma luulet Valgamaa noored poeedid Aleksejs Kazins, Anastasija Leontjeva, Merili Treufeldt, Mark Anissimov ning Janne Hunt. Tõrva gümnaasiumi noorte teatritrupp Pigilind esitas näidendi „Meie valitsus“. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengiduo Priks & Sakrits andis väikese kontserdi.
Kirjanduspäeval „Noored anded ja August Gailiti vaimsuse hoidmine” leidis taas omaniku Jaak Soansi loodud Nipernaadi kuju, mille sai Maimu Berg novelli „Hitler Mustjalas” eest.
Gailiti novelliauhinna žürii esimees Janika Kronberg selgitas Valga kultuuri- ja huvialakeskuses, et võidunovell on nii tema kui lugejate hinnangul väga fantaasiarikas ning omab Gailiti loominguga palju ühiseid jooni. Valga linnapea Kalev Härk sõnas Maimu Bergile auhinda üle andes, et nii tänapäevasest kui kirjandusklassikast tuleks leida veel rohkem kuldaväärt ütlusi ning pärleid.
„Mul on au, et alates tänasest on minu nimel seos Gailitiga,“ ütles kirjanik Maimu Berg.
Gailiti nimeline novelliauhind leidis omaniku juba viiendat korda. See määratakse eesti autorile kõige gailitlikuma novelli eest, kus on kas fantaasiarikkust, seiklushimulisi ja romantilisi tegelasi, maaliline kujutamislaad või on novellil lüüriline alatoon. Sel aastal auhinnati 2015. või 2016. aastal esmatrükis ilmunud novelli.
Žürii liikme, Valga keskraamatukogu direktori Endla Schasmini sõnul esitati tänavu auhinnale kokku seitse novelli seitsmelt autorilt. Peale Kronbergi ja Schasmini kuulusid žüriisse Valga linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Hele Heletäht ning lugejate esindajad, kirjandushuvilised Evi Koop ning Ester Liinak.
Kirjanduspäeval lugesid oma luulet Valgamaa noored poeedid Aleksejs Kazins, Anastasija Leontjeva, Merili Treufeldt, Mark Anissimov ning Janne Hunt. Tõrva gümnaasiumi noorte teatritrupp Pigilind esitas näidendi „Meie valitsus“. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengiduo Priks & Sakrits andis väikese kontserdi.
9. jaanuaril kogunes taas Kuiksillale seltskond kirjandushuvilisi. Tähistati August Gailiti 126. sünniaastapäeva.
Eelnevatel kokkusaamistel on põhirõhk olnud Gailiti loomingul - näiteks 125. sünniaastapäeval kuulati katkendeid romaanist: "Kas mäletad, mu arm?".
Seekord loeti ette katkendeid August Gailiti novelliauhinna pälvinud kirjanike loomingust. Ettelugejateks Marika Troon, Rudo Lillemets, Sille Roomets ja Rando Undrus.
Kuulajatele tutvustati põgusalt auhinnatud novellide autoreid - saadud teadmised olid abiks viktoriiniküsimuste lahendamisel. Küsimused koostas Valga Keskraamatukogu virtuaalnäituse põhjal Ülle Vihm. Pilte videvikutunnist
Eelnevatel kokkusaamistel on põhirõhk olnud Gailiti loomingul - näiteks 125. sünniaastapäeval kuulati katkendeid romaanist: "Kas mäletad, mu arm?".
Seekord loeti ette katkendeid August Gailiti novelliauhinna pälvinud kirjanike loomingust. Ettelugejateks Marika Troon, Rudo Lillemets, Sille Roomets ja Rando Undrus.
Kuulajatele tutvustati põgusalt auhinnatud novellide autoreid - saadud teadmised olid abiks viktoriiniküsimuste lahendamisel. Küsimused koostas Valga Keskraamatukogu virtuaalnäituse põhjal Ülle Vihm. Pilte videvikutunnist
