Kui kuuldus Urmas Lennuki uuest lavastusest „Nipernaaditalv” meieni jõudis, siis tekkis mõte, et läheks seda vaatama ikka kõik koos. Mõte tundus hea ning hakkasime tegutsema. Küll sai kaalutud, et mitu inimest kaasa tuleks ja ärevil südamega sai broneeritud 30 piletit ja tellitud buss. Üllatusi ikka jagub, sest paari päeva jooksul kogunes soovijate nimekirja nimesid aina juurde ja juurde ning nädala pärast oli seal 53 soovijat. Õnneks jagus pileteid kõigile. Olime küll kõik põnevil, et kuidas siis see kõigile tuntud Nipernaadi uues lavastuses vana mehena lavale tuleb ja oma nooruspõlve kallimatele külla läheb ning kuidas lavastaja Gailiti tegelased meieni toob. Emotsioon pahvatas positiivseks juba esimesel hetkel, sest kogu lava kujundus oli nii originaalne. Nagu nähtamatus tuules kergelt liikuvad kõrkjad, mille vahel vana paadisild ja ümber vesi. Taevas suur kollane täis kuu või hoopis päikeseratas ning nurmel seisev imetabane lehm. Ei ühtki liigset eset, iga raas sellest toetas lavastust täielikult. Nagu Toomas ise lavastuses ütles „Inimene peab tagasi vaatama. Kui inimene enam tagasi ei vaata, siis polegi ta inimene.” Lavastaja Urmas Lennuki „Nipernaaditalv” oli läbinisti tagasivaatav ja kõigile üllatuseks oli lavale toodud ka kirjanikuhärra ise. Omavahel pidevalt dialoogi pidanud Gailit ja Nipernaadi meenutasid olnut, kunagi välja öeldud lubadusi ja justkui otsisid rahu nii üksteisega või veel rohkem iseendaga. Ka kõik neli naist, Kati, Ello, Maret Vaa ja Katariina Jee, õhkasid igatsevalt oma nooruspõlve unistuste ja lootuste poole ning ilmselgelt olid kõik need aastad kandnud endas igatsust Nipernaadi järele. Igatahes oli etenduse lõpus tunne, et oleks ikka veel ja veel vaadanud. Kogu A.Gailiti sünnikoduseltsi seltskond sai võimaluse koos lavastaja ja näitlejatega laval mälestuseks foto teha ning pärast seda suunduti kohtuma Nipernaadit mänginud Hannes Kaljujärvega. Kohvilauas oli võimalik omavahel värskeid elamusi jagada, kuulata Hannese muljeid Nipernaadi rollist ning A. Gailiti seltsi edasistest plaanidest. Põnevate kohtumisteni järgmisel korral, Heili Kalbri Suur suur aitäh kõikidele osalejatele!
Suur tänu organiseerimise eest Svetlanale ja Rainerile ning rahalise toetuse eest Otepää vallavalitsusele ja Sangaste raamatukogule! Fotod: Marjana Lehepuu August Gailiti Kuiksilla sünnikodu perenaine Sveta Oper sai Otepää linna 87. aastapäeval kirjaniku loomingu au sees hoidmise eest Otepää medali. Palju õnne!
Otepää valla medalid andsid üle Otepää vallavolikogu esimees Rein Pullerits ja vallavanem Jaanus Barkala. „Svetlana Oper töötab Keeni Põhikoolis vene keele õpetajana. Ta on Kuiksilla talu perenaine, mis on tuntud eesti kirjaniku August Gailiti sünnikodu. Õpetajaametit pidav Svetlana Oper on öelnud, et ta on erakordselt õnnelik inimene: elada oma lemmikkirjaniku sünnikodus on ju pea ennekuulmatu privileeg. Svetlana on pikki aastaid korraldanud August Gailiti sünnipäeval kirjaniku mälestuspäevi. Svetlana Oper on väsimatult hoolitsenud selle eest, et oskaksime uhkust tunda sellise suurmehe siit kandist pärinemise üle. Gailiti loomingu austajad kogunevad kokku ja loevad katkendeid tema loomingust ja arutlevad kirjaniku rolli üle Eesti kirjanduses. Samuti on sellistel kohtumistel Gailit endale juurde saanud uusi fänne. 2022. aasta detsembris asutati MTÜ August Gailiti sünnikodu, mis koondabki Gailiti-huvilisi nii Otepää kui ka Valga vallast.” Tekst uudisteportaalist Lõunaeestlane Lisa kajastuse koos galeriiga leiab Lõuna-Eesti Postimehest August Gailiti sünnikodu selts tähistas meie unustamatu kirjaniku 132. sünniaastapäeva. Kuulasime koos raadio saatesarja "Loetud ja kirjutatud" lõike August Gailitist. Maarja Vaino ja Urmas Lennuki vestlus oli ülihuvitav ja mõtlema panev.
Uurimusteose "August Gailit" autor Aivar Kull, kes meiega kohapeal liituda ei saanud saatis aga meilitsi südamliku tervituse. Suur tänu! Kargelt talvises õhtus on Kuiksillal kõigis akendes tuled, tavapäraselt rohkem sebimist ning Svetlanal rohkelt külalisi kohvilaua taga: Merlyn Oper, Ariko Oper, Tiia Pärnik, Liidia Saarmann, Ülle Vihm, Helju Hõbe, Rainer Kuutmaa ja Heili Kalbri. Õhus on tõsidust ja pidulikkust pooleks, sest just sel õhtul luuakse MTÜ August Gailiti Sünnikodu Selts! Seda mõtet on pikalt peetud ja soojendatud ning kõigi suureks rõõmuks saab see lõpuks teoks. Aitäh Svetlana Operile ja Rainer Kuutmaale eestvedamise eest ning edu loodud MTÜ tegevusele! "Moodustasime August Gailiti sünnikodu seltsi. Kirjanik August Gailit (1891-1960) sündis Valgamaal Sangaste lossi lähedal Kuiksillal. Üks tema nimekamaid kirjanduslikke kangelasi on vagabond Toomas Nipernaadi, kelle elurõõmu väljendav kuju asub Valgas Säde pargis. Gailit ise lahkus Eestist 1944. aasta sügisel põgenikuna Rootsi ja tema põrm puhkab Örebro kalmistul"
Rainer Kuutma 14. novembril 2022 pärastlõunal, oma kõige kallimate lähedaste hoolest ja armastusest hoituna lahkus Växjös meie seast igaviku teele August Gailiti ja Elvi Vaher-Nanderi ainus tütar Aili-Viktooria Gailit-Lindström, (lähedate seas armsalt Aia). Tema ärasaatmine ja urni sängitamine toimus sama aasta 8. detsembril Stockholmi lähedal Lovö kirikust Drottningholmis.
Kurb uudis koos kutsega saabus ka A.Gailiti sünnikodu perenaisele, kellega on alati head ja soojad suhted on olnud. Meid esindasid koos Ingrid Kormašoviga (August Gailiti õe tütretütre tütar) Svetlana Oper ja Rainer Kuutma. Südamlik kaastunne kõigi A.Gailiti sõprade poolt. Väidetavalt oli August Gailit mees täis üllatusi ja üllatusi jagus ka selleks ürituseks. Korraldaja Svetlana Operi sõnul läks kõik nii nagu minema ei peaks. Keeruline aeg täis koroonaviiruse puhanguid, lugema kutsuti esinejad kellel polnud võimalik kohale tulla. Elukogenud inimesena see teda muidugi verest välja ei löönud ja lahendus oli kiirelt leitud. Kõigi suureks rõõmuks oli üllatuskülaliseks paljudele juba tuttav Janika Kronberg, kellelt kuulsime palju põnevat, nii Gailiti enda, kui ka teiste eesti kirjanduse suurkujude kohta. Suur suur aitäh Svetlana, tänu kellele üritus teoks sai ja Janikale tulemast! Heili Kalbri Ürituse toetajateks: Otepää Vallavalitsus, Sangaste raamatukogu, Sangaste Ringtall
Fotod jäädvustas: Kenter Kalbri Talvisel pärastlõuna kogunesid Gailiti loomingu austajad tema sünnikodus Kuikssillal ja veetsid aega koos Nipernaadiga. Tsirguliina raamatukoguhoidja Tiia Pärnik esitas põneva ettekande Toomas Nipernaadi prototüübi, rätsep Toomas Brauni kohta! Edasi toimus juba traditsiooniline Gailiti teoste katkendite ettelugemine. Sel korral oli valikus Toomas Nipernaadi romaanist lood „Parvepoisid”, „Toomas Nipernaadi” ja „Seeba kuninganna”, mida kandsid ette Rando Undrus , Rudo Lilleleht, Rainer Kuutma Aitäh teile, olete parimad Gailiti lugude ettelugejad ja Nipernaadi hingeelu tundjad! Svetlana Oper " Nipernaadi on eestlaste sümbol. Seepärast ei tarvitseks otsida talle sääraseid võrdlusi nagu eesti Don Quijote või eestlaste Per Gynt. Parem öelda kõige kohta, mis eestlaste jaoks inimlik, hea, ilus, rõõmus, vabadust ja armastust ülistav, lihtsalt - nipernaadilik." Jaanus Vaiksoo, Tallinna Ülikooli kirjanduse õppejõud Slaidiesitluse pildid: Valdur Sepp
![]() August Gailiti 130. sünniaastapäeva tähistamiseks kogunesid tema loomingu austajad Sangaste lossi ballisaali. Külalisteks olid eesti kirjandusteadlane ja kriitik Janika Kronberg ning eesti näitleja ja lavastaja Karl Laumets. Sangaste lossis meenutati Eesti kirjanduse üht kõige vastuolulisemat ja mitmekülgsemat esindajat August Gailitit, kes nägi ilmavalgust lossi lähistel asuvas Kuiksilla talus. Selle eest, et mälestus Gailitist Valgamaal ikka haljas püsiks, hoolitseb sealsamas Kuiksillal elav õpetaja Svetlana Oper. Enda sõnul ta on erakordselt õnnelik inimene: elada oma lemmikkirjaniku sünnikodus on ju pea ennekuulmatu privileeg. Nagu tõdes Otepää vallavalitsuse kultuurispetsialist Valdur Sepp, on Oper väsimatult hoolitsenud selle eest, et oskaksime uhkust tunda sellise suurmehe siit kandist pärinemise üle. Kuna jaanuar on ka Galiti sünnikuu, on tema loomingu austajad juba aastaid just siis Kuiksillal kokku saanud. Loetud on katkendeid tema loomingust ja arutletud tema rolli üle Eesti kirjanduses. Samuti on sellistel kohtumistel Gailit endale juurde saanud uusi fänne. Näiteks Valga põhikooli õpetaja Rudo Lilleleht tõdes, et kuna tema noorusajal kirjanikust väga palju ei kõneldud, polnud ta varem tema loominguga kuigivõrd tuttav. Tänu kohtumistele Kuiksillal on temast aga saanud tõeline Gailiti teoste austaja. Et tänavu pole koroona tõttu väiksemates ruumides koosviibimisi pidada mõistlik, saidki umbes 30 Gailiti loomingu austajat sedapuhku kokku Sangaste lossis. Ajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg tõdes, et Gailitist rääkida pole sugugi kerge. „Ta oli väga mitmekülgne kirjanik ja seetõttu on ka tema loomingust tervikpilti luua päris keeruline.” Ka Gailiti eluloolistes andmetes on siiani valgeid laike. „Näiteks ei teata lõpuni isegi seda, mida ja kuidas ta õppiski,” tõi Kronberg näite. „Selles mõttes on ta omamoodi müstiline mees.” Üks on aga selge: Gailit oli värvikas isiksus ja ehk isegi kõige värvikam Valgamaalt võrsunud kirjamees üldse. Oma otsekoheste väljaütlemistega põhjustas ta omaaegsetes kirjandusringkondades omajagu skandaale. Näiteks on ta korduvalt arvustanud Tammsaaret, tema pamflett „Sinises tualetis daam” nuhtleb aga halastamatult ja väga isiklikult Marie Underit. „Nagu näha, võib ka tänane klatš olla saja pärast kultuurilugu,” tõdes Kronberg Gailiti väljaütlemiste põhjal. Gailiti teravaid väljaütlemisi said kuulda ka Sangaste lossi kogunenud. Nimelt luges Vanemuise teatri näitleja ja lavastaja Karl Laumets ette katkendeid Gailiti kirjadest ja teistest kirjutistest, muu hulgas sellestsamast „Sinises tualetis daamist”. Samas avaldus näiteks Gailiti ja tantsija Ella Ilbaku kirjavahetuses ka kirjanikuhärra pehmem pool. (Postimees. "Kultuurmüstilise kirjaniku loomingu austajad kohtusid lossis", Jaan Rapp, tegevtoimetaja 10. jaanuar 2021) August Gailiti 129. sünniaastapäev toimus seekord Sangaste Mõisa Ringtallis. Aastapäeva tähistatakse juba traditsiooniks kujunenud Gailiti loomingu ettelugemisega. Seekord kuulasime katkendeid novellikogumikust "Viimne romantik". Ettelugejateks Rudo Lillemets, Rando Undrus, Madis Gross ja Rainer Kuutma.
Kohal oli palju kirjanik Gailiti loomingu huvilisi. 9. jaanuaril tähistati August Gailiti sünnikodus kirjaniku 128. sünniaastapäeva. Gailiti sünnipäeva tähistamine tema sünnikodus, väga hubases õhkkonnas ja väga sõbraliku majaperenaise Svetlana lahkel kutsel on kujunenud juba aastaid vahvaks traditsiooniks.
Sellel aastal loeti ette romaani “Karge meri”. Õhtu jooksul sai kuulata ja arutleda raamatu üle. Jagada oma mõtteid ja muljeid romaani ning kirjaniku kohta. 2019. aasta kokkusaamine oli eelmistest aastatest pisut erilisem. Selle aasta üritust aitas korraldada Catharina Undrus koos Keeni Põhikooliga. Sünnipäeva tähistamisest võttis osa ka tuntud muusik, näitleja ja teatrilavastaja Peeter Volkonski. Peeter Volkonskil on käsil projekti, kus loetakse Eesti kirjanike raamatutest katkendeid. Katkendite lugemist filmitakse ja videod lähevad Eesti Rahva Muuseumi kirjanike lugude kõrvale. Gailiti raamatust “Kas mäletad, mu arm?” luges katkendit Brandon Undrus. Kõlama jäi ka mõte, et Gailiti sünniaastapäeva korraldamisel kaasalöömine võiks kujuneda üheks Keeni Põhikooli traditsiooniks. Catharina Undrus |
Arhiiv
September 2024
|