Laupäeval kogunesid Sangaste lossi kirjandushuvilised ning kirjanik August Gailiti sugulased, et meenutada läheduses Kuiksillal sündinud ja kasvanud kirjamehe elu ja loomingut.«August Gailit oli minu vanaonu – vanaema vend. Ta oli esimene Eesti kirjanik, keda mina teadvustasin ning kelle raamatuid hakkasin kodus varakult lugema,» rääkis tuntud näitleja ja lavastaja Ago-Endrik Kerge.
Galiti 100. sünniaastapäevaks 1991. aastal jõudis Vanemuise teatri, mille kunstiline juht Kerge tollal oli, lavale kirjaniku teose «Kas mäletad, mu arm» ainetel valminud lavatükk. «Vaatajateni toodi nostalgiline mälestus Eesti Vabariigi ajast. Märkimist väärib, et minu vanaonugi oli poolteist aastat Vanemuise teatris kunstiline juht,» meenutas Kerge.
Kerge täditütar Terje Põder meenutas vanaonu kui sentimentaalse hingega meest, kes lustaka naeru ja tihtipeale salvavate repliikide taha peitis oma tundelise hinge. «Kuigi olime Ago-Endrikuga 20aastased, kui Gailit 1960. aastal suri, ei ole me teda isiklikult kohanud, kuna meid lahutas «raudne eesriie». Isiklikke mälestusi meil temast pole, kõik meenutused on saadud teiste inimeste või tema teoste kaudu.»
Põdra arvates iseloomustas Gailitit kõige tabavamalt sõber Henrik Visnapuu, kes on öelnud: «Esialgu oli Gailit Eesti rahvale vaid tavaliselt pikem mees (1.98), kes lasi kuulda oma üleolevat lustakat naeru. Mis selle naeru, millega ta varjas oma sentimentaalset ja õrna hinge, taga peitus, seda teavad vaid üksikud.»
Kirjanik olevat olnud väga tagasihoidlik ja talle ei olevat meeldinud, kui temast palju kõneldi. «Tuleb rääkida nendest väärtustest, mis inimene on loonud – mitte inimesest,» olevat ta öelnud.
«Oma emalt sain teada, et kuigi Gailit ning tema õed-vennad valdasid ka eesti, saksa ja vene keelt, armastasid nad omavahel suhelda läti keeles. Meie peres enam läti keelt ei räägitud, kuid lätikeelsed laulud õpetati lastele selgeks küll,» rääkis Põder. Tema sõnul on eesti-läti päritolu suguvõsa liikmed väga kokkuhoidvad ja seda tänaseni – üksteist abistatakse ja toetatakse.
Põder ja Kerge kutsusid rahvast üles tema teoseid avastama, neid lugema ja väärtustama. Gailiti järeltulija Aili ja tema tütarde elukäigust rääkis Terje Põdra tütar Ingrid Kormašov.
Galiti teoste ettelugemisvõistlusel astus rahva ette viis noort Valga Priimetsa koolist, Keeni põhikoolist ja Tsirguliina keskkoolist. Põhikooliastmes tunnistas kuueliikmeline žürii tublimaks Viktor Tsõsi Valga Priimetsa koolist ning gümnasistidest Meri Liis Kirsi Tsirguliinast. «Mulle meeldis Viktori julge, vaba, hea diktsiooni ja ilmekusega etteaste,» kiitis Kerge noormeest, kelle juhendaja oli õpetaja Reet Karbik.
Kõik etlejad pälvisid tunnuskirja, mille kujundasid Tsirguliina keskkooli õpilased, ja kinkekoti. Katkendiga Siiri Põldsaare loodud ja lavastatud etendusest «Nipernaadi» astusid rahva ette MTÜ Kungla ja segakoor Rõõm.
Väljas oli ka näitus Gailiti loomingust. Kõigil kohaletulnutel oli hea võimalus tutvuda lossiga. Sangaste ja Tõlliste vallavalituse toel teoks saanud ettevõtmist juhtis Margus Möll.
Toimunuga tähistati August Georg Gailiti 125. sünniaastapäeva, mis oli 9. jaanuaril.


Sirje Lemmik, Valgamaalane

Ragnar Kond: http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/58cbf881-f994-4b62-ade9-227c206f37ec/valgamaal-sangaste-lossis-tahistati-august-gailiti-sunniaastapaeva
Kirjanik August Gailitit tuldi tema 125. sünniaastapäeva puhul meenutama Valgamaale Sangaste lossi, mille lähedal Kuiksillal asub kirjaniku sünnikodu.
August Gailiti sugulase, tuntud lavastaja ja näitleja Ago-Endrik Kerge sõnul on onu Autsil, nagu teda pereringis kutsuti, väärikas ja omapärane koht eesti kirjanike seas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kerge meenutas, et küllap on ta lapsena Gailiti põlvel istunud. Onu Auts oli esimene, keda ta kirjanikuna teadvustas. Kerge vanaema oli Gailiti vanem õde.
"Tallinnas Kosel asub üks maja, mis kuulus minu vanaema õele ehk Gailiti õele. Seal kohtusid tihtipeale kirjanikud Tammsaare, Gailit ja selle perekonnapea nimi oli advokaat Rein Eilaser. Tema abikaasa Anna oli August Gailiti teine õde. Minu vanaema Paula oli vanem õde," rääkis Kerge.
Valgas, kus August Gailit on elanud ja õppinud, antakse välja tema nimelist novelliauhinda.

Sangaste loss eksklusiivne ja kaunis paik. Homme on sinna oodatud aga kõik Gailiti loomingu austajad ja teised kultuurilembelised inimesed.
Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane
Avaldatud 22.01.2016
Möödas on ajad, kui võõrasema Tuhkatriinule selgeks tegi: tema pärisosa on köök ja koristamine ning kui kõik tööd tehtud, võib ta vaid lossiaknast kaeda, kuidas pidu sees keeb. Homme hõivavad heast kirjandusest, muusikast ja näitemängust lugu pidajad maakonna ehk kõige uhkema ehitise – Sangaste lossi.
Sel moel saab uhke punkti Valgamaalt pärit kirjaniku August Gailiti 125. sünniaastapäeva pidustused tema sünnimaakonnas.
Ka peokoha valik pole juhuslik. «1880. aastatel tuli Gailiti ehitusmeistrist isa – samuti August – Sangaste kanti. Loss oli juba valmis, tema tegi teadaolevalt puusepatööd abihoonetes: ehitas karjalautu ja talle. Rukkikrahv Berg andis talle elupaigaks lossi lähedal asuva Kuiksilla kõrtsihoone,» rääkis kirjaniku pärandi hoidja Svetlana Oper, kes praegu kirjaniku sünnikodus elab.
Kuigi dokumentaalset tõestust sellele, et August Gailit täna täpselt 125 aastat tagasi just Kuiksillal sündis, pole senini õnnestunud leida, ei ole selles Operi sõnul vähimatki kahtlust. «Kirjaniku vend Karl Gailit andis Valga muuseumile oma mälestused ja seal on ta seda kinnitanud.»
Homme saab lossis teoks õpilaste ettelugemisvõistluse lõppvoor, millele eelnes koolidesisene konkurss. «Lõppvoorus võtab mõõtu viis õpilast: kaks Valga Priimetsa põhikoolist, kaks Tsirguliina keskkoolist ja üks Keeni põhikoolist,» rääkis Oper. Valga õpilaste juhendaja on tema sõnul Reet Karbik, Tsirguliina omadel Ülle Vihm ning Marika Troon ja Keeni põhikooli õppuril Maire Roio.
Esinevad Kungla muusikalitrupp ja segakoor Rõõm. «Kanname ette teise vaatuse Siiri Põldsaare muusikalist »Nipernaadi«. Lisame ka teisi Nipernaadi-teemalisi etteasteid: kõigi autor on Põldsaar. Esitame seda kõike August Gailiti auks,» rääkis Rõõmu dirigent Sirje Päss.
Külla on kutsutud kirjaniku sugulased Ago-Endrik Kerge ja Terje Põder. Sirje Päss tunnistas, et kuulsa lavastaja Kerge kohalolek tekitab näitlejatele kahtlemata lisapinget ja kohustust oma rolle välja mängida. «Meie oskused on ju nii-öelda rohujuure tasandil: me ei julge endid isegi harrastusnäitlejateks pidada.»
Kindlust, et kõik siiski õnnestub, lisab näitlejatele-lauljatele Pässa sõnul aga see, et akustiline peaproov lossis läks hästi korda.
Jaan Rapp, tegevtoimetaja
jaan.rapp(at)ajaleht.ee
 

19. jaanuaril loeti raamatukogus ette August Gailiti tekste.
Aitäh kõikidele ettelugejatele: Triin Talvik, Krista Zõhtsõk, Mariis Fuchs, Reelika Lugu, Ruthanne Kern, Janne Hunt, Annaliisa Bettler, Meri Liis Kirs, Eliis Karm ja Veiko Leegiste. Aitäh juhendajatele: õpetajad Marika Troon ja Üle Vihm ning tänusõnad žürii liikmetele Ene-Mall Vernik-Tuubel ja õpetaja Svetlana Oper.
Žürii ühisel otsusel esindavad 23. jaanuaril, Sangaste lossis maakondlikul ettelugemisvõistlusel Tsirguliina Keskkooli Janne Hunt ja Meri Liis Kirs.

Täna, 9. jaanuaril möödub 125 aastat kirjanik August Gailiti sünnist. Tema sünnikodus Sangaste vallas Lossikülas Kuiksillal leidis sel puhul aset omapärane ettevõtmine, mis valla esipaarid tavapäratusse rolli asetas.Tõsi, taolisi ettevõtmisi on maja perenaine, Tsirguliina keskkooli õpetaja Svetlana Oper korraldanud varemgi. Seejuures sedavõrd mõjusalt, et täna tunnistas enam kui paarikümnest kokku tulnud Gailiti loomingu austajast mõnigi, et just see, kuidas vallavolikogu esimees Rando Undrus ühel varasemal taolisel üritusel Gailiti loomingut luges, on sundinud teda ennastki mõnd Gailiti teost uuesti kätte võtma.
Täna lugesid Gailiti mitut proosažanri ühendavast teosest "Kas mäletad, mu arm?" haaravaid palu või nende katkeid ette Sangaste vallavanem Kaido Tamberg, tema abikaasa Katrin Tamberg, Rando Undrus ja tema naine Sille Roomets.
Kuigi iga ettelugeja tegi seda mõnevõrra erinevalt, olid kõik esitused sedavõrd haaravad, et võib öelda: valla esipaarid kehastusid vähemalt sõnas Gailiti kangelasteks. Kui teiste ettekanded panid aeg-ajalt kaasa elades naerma, siis Sille Roometsa ette loetud traagiliste nootidega katkend oli esitatud sedavõrd mõjusalt, et pärast seda, kui Roomets raamatu käest pani, valitses Kuiksilla hubases majas pikk ja mõjus vaikus -- siis puhkes aplaus.
Kohaletulnud rääkisid sellestki, milline on nende suhe Gailitiga. Mõnigi tunnistas, et kooli ajal talle Gailit just väga ei meeldinud - kui viisakalt öelda. Mõnigi on tee kirjaniku loominguni leidnud Kaljo Kiisa mängufilmi "Nipernaadi" kaudu. Samas meenutas pedagoogikateadlane Ene-Mall Vernik-Tuubel, et omal ajal tekitas film vägagi vastakaid tundeid ja esialgu ei tahetud seda ekraanilegi lasta.
Gailiti teoste aegumatust näitab hästi, et enda loetud katkendit sisse juhatades tõdes Rando Undrus, et sealsed teemad - talv ja pagulased - on päevakorral ka kirjaniku 125. sünniaastapäeval.
Vallavanem Kaido Tamberg kinnitas, et Sangaste vald võib olla uhke selle üle, et nende mailt selline kirjanik on võrsunud. "Mõnes mõttes on isegi imelik, et Valga on nüüd nagu Gailiti enda omaks teinud," tõdes ta, pidades silmas maakonnakeskuses asuvat Nipernaadi kuju ja seal välja antavat novelliauhinda.
Kohaletulnud kinnitasid, et tänase ettevõtmise puhul oli tegu igati väärika sündmusega. "Väga mõnus oli," kinnitas Valga keskraamatukogus töötav Anujelisa Lehtmets. "Gailiti sünnikodu on eriline paik. Ja väga tore, et Sveta (Svetlana Oper - toim.) selliseid asju ikka korraldab," ütles Tsirguliina keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Marika Troon.
Rahule jäi ka Kuiksilla perenaine ise. "Mul on hea meel, et tuba oli rahvast täis. Sellest rõõmust on nüüd tükk aega süda soe," ütles Svetlana Oper, kes võõrustas külalisi koos abikaasa õepoja perega.
Jaan Rapp, tegevtoimetaja
jaan.rapp(at)ajaleht.ee