KUIKSILLA – AUGUST G. GAILITI SÜNNIKODU
  • Esileht
  • Sünnikodu
    • Raamatud
    • Gailit 125
    • Sünnikodu fotod
    • Kodulugu
    • Põnevaid fakte
  • August Gailit
    • Fotod >
      • Gailiti sugulased
    • Looming >
      • "August Gailiti surm"
    • Teosed (Wikipedia)
    • Käekirja näidis
    • Tekstinäited
    • Tsitaadid
    • Gailit meedias
    • Teised Gailitist >
      • August Gailiti tütar. Edasi nr 236 (12 363) 13. oktoober 1990
      • Eesti Kirjanike Kooperatiiv
      • August Gailiti loomingu käsitlemise võimalusi koolis
  • Novelliauhind
    • 2009
    • 2011
    • 2013
    • 2015
    • 2017
    • 2019
  • Kontakt
Picture

August Gailit 122

10/1/2013

 
Ürituse pildid: www.liivakell.com/gailit122

9. jaanuaril 2013 tähistasime  Kuiksillal kirjaniku August Gailiti 122. sünniaastapäeva. Toimus  kirjanduslik pärastlõuna. Kohale tulid kirjandushuvilised Sangastest, Tsirguliinast, Õrust ja isegi Valgast.

Valga Raamatukogu direktor  Endla Schasmin rääkis August Gailiti nimelisest novelliauhinnast, mis antakse Valgas 11. mail välja juba kolmandat korda. Põnev oli kuulda, et sellel aastal auhinda tuleb kätte andma kirjanik August Gailit isiklikult ja Valga raudteejaamas hakkab kirjanikku tervitama uhke Piirilinna Bigband.

Ülle Vihm, Tsirguliina Keskkooli kirjanduse õpetaja, tutvustas põhjalikult A. Gailiti romaani „Kas mäletad, mu arm?“ kohta ilmunud arvustusi. Saime teada, et selle romaani esimest osa on võrreldud Boccacio „Decameroniga“.

Rudo Lilleleht, Valga Gümnasiumi õppealajuhataja, luges ette romaani sissejuhatava peatüki. 
See raamat algab nii:
"Juba mitmendat päeva sajab lund - imevalget, imepehmet ja nii tihedat, et tundub, nagu polekski enam õhku hingamiseks. Puude ladvad on paindunud looka, oksad on murdumiseni täis, aga kummalises hääletus vaikuses tuleb seda ikka veel ja veel, oh Issand küll!" 
Ja edasi käib jutt eesti meestest, pagulastest, kes on juba pikka aega rasket metsatööliste elu elanud kodumaast kaugel Rootsis. Neil on tume tulevik ja on ainult ilusad mälestused minevikust.
„Oleme inimesed  vaid oma kujutlusis, unistusis, oma minevikus, mida kanname nagu ammu lagunenud kuube, mis pole enam kõlbulik, kuid millest ei söanda lahkuda. Hoiame seda nagu pühadust oma südame juures ega taha tunnistada, et see peaks juba ammu olema  setu nartsukoormal. Oleme inimesed üksnes siis, kui öö on meie ümber ja kui lebame tööst puhanuina vaikselt oma naridel, jah, siis hakkame rõõmsalt kohe sammuma kord käidud radasid mööda, meie oma päike on meie pea kohal, meie oma soe tuul tuleb üle Läänemere ning  vankritest imepeeneks jahvatatud liiv kurvilistel maanteedel kõditab soojalt meie jalataldu. See on imejõud, mis kisub meid sünnimaa poole… „

Kaido Tamberg, Sangaste vallavanem, luges ette novelli „Peipsi“. 
Kummaline lugu noorest kaunitarist ja vana eidest. Vana eide poolt üllatavalt laitmatus prantsuse keeles loetud  Charles Baudelaire’i šokeeriv luuletus  „Raibe“- 
Kas mäletad mu arm, mis meie meeli ängis
Tol leebel suvehommikul:
Üks ropp ja ilge raibe ränikivist sängis
Just lamas rajakäänakul. 
Mõtlesime ilusa ja inetu mõjudest inimelus.
„Kuid nüüd tahtis mu hing lahti rabelda teda vaevavast inetusest ja pidi vastukaaluks looma värviküllast ilu, mis kataks linikuga kõike häirivat“ 
Et unustada inetu, hakkab novelli kangelane Rein Malvet  sugereerima oma elamuste  kaunimat osa - Peipsi vetesillerdust enne tormi, kaunist suplejat seisatamas kollasel liival ja kaunim pool elamusest võtabki võimust. Nii loob ta oma elu parima maali „Õhtune  suplus“.

Rando Undrus, Sangaste vallavolikogu esimees, luges ette novelli "Trilby".
See on veel üks  metsatöölise Rein Malveti  lugu naisest, keda ta  kohtas mitmeid kordi oma elus. Trilby on imeilus naine, aga tal puuduvad sootuks emotsioonid ja hing…
„Ta (Trilby) oli iga lokaali iluks ja tõmbenumbriks ning mida ei suutnud teha artistid, orkestrid ega mustlaskoorid, võis Trilby korraldada üksinda ainult oma ilmumisega“.
„Naerda Trilby ei osanud. Kui ta kaljukindlalt tundis, et härrad laudkonnas soovivad temalt kas või väikest turtsatust, avas ta suu, ootas ühe momendi, siis kostis kahekordne ha-ha! Ja nüüd pidid kõik mõistma, et Trilby naeris ja on harukordselt heas ja vallatlevas tujus.“ 
… ning ka  kodu..
„ Ja kus on sinu kodu? Millest end elatad?" pärisin huvitatult. 
„Mul pole püsivat kodu," seletas Trilby siira ükskõiksusega. „Vahel kutsutakse mind mõneks päevaks siia, vahel nädalaks mujale, selle eest hoolitsevad mehed ja minul pole sellega muret. Minu restorani kulutusi tasuvad härrad, ja kui mõnel õhtul jääbki arve tasumata, ega sellest pole häda: see lisatakse järgmise õhtu arvele, kui mu lauas on hoopis viisakamad härrad. Oo, mulle on restoraatorite poolt isegi raha pakutud, et ma ainult tuleksin! Aga mina pole võtnud: mida ma teen rahaga?“
„Hea küll, Trilby,“ ütlesin, „aga kas ka nüüd veel pole sul oma kodu?“ 
„Mul on kodu seal, kuhu sisse astun,“ ütles ta uhkusega.
See novell lõpeb üllatavalt positiivselt.

Tiia Pärnik-Pernik,Tsirguliina Keskkooli raamatukogu juhataja, kinkis kirjaniku sünnikodule A. Gailiti raamatud: „Ristisõitjad“,“Leegitsev süda“, „Üle rahutu vee“ ja „Kas mäletad, mu arm?“

Maarika Troon, Tsirguliina Keskkooli kirjanduse õpetaja, tutvustas Constance Kalm-Ploomi, Sangaste rukkikrahvi Fr. Bergi abilise, elu ja tegevust. Constance Calm-Ploom elas Kuiksilla talus aastatel 1926-1957.

Kirjanduslik pärastlõuna kestis üle kahe tunni ja õnnestus igati. Suur aitäh kõikidele tublidele esinejatele ja kohale tulnud headele kirjandushuvilistele!

    Arhiiv

    January 2021
    January 2020
    January 2019
    January 2018
    July 2017
    May 2017
    January 2017
    January 2016
    April 2015
    March 2015
    September 2014
    May 2013
    February 2013
    January 2013
    December 2012
    March 2012
    January 2012
    June 2011
    April 2011
    January 2011

Powered by Create your own unique website with customizable templates.
  • Esileht
  • Sünnikodu
    • Raamatud
    • Gailit 125
    • Sünnikodu fotod
    • Kodulugu
    • Põnevaid fakte
  • August Gailit
    • Fotod >
      • Gailiti sugulased
    • Looming >
      • "August Gailiti surm"
    • Teosed (Wikipedia)
    • Käekirja näidis
    • Tekstinäited
    • Tsitaadid
    • Gailit meedias
    • Teised Gailitist >
      • August Gailiti tütar. Edasi nr 236 (12 363) 13. oktoober 1990
      • Eesti Kirjanike Kooperatiiv
      • August Gailiti loomingu käsitlemise võimalusi koolis
  • Novelliauhind
    • 2009
    • 2011
    • 2013
    • 2015
    • 2017
    • 2019
  • Kontakt